Tolliliit
Tolliliit (customs union) on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid.[1]
Tolliliidu olemus
muudaTolliliit on üks osa majandusintegratsioonist, mis pakub vahepealset lahendust vabakaubandustsooni ja ühisturu vahel. Vabakaubandustsoonid lubavad vastastikku kaubanduse liikumist ilma tollimaksudeta, kuid neis puudub ühine tariifisüsteem. Ühisturgudel on ühine tollitariif, kuid liikmesriikide vahel on lubatud ka vaba raha ja tööjõu liikumine. Vabakaubandustsoon koos ühise tariifiga moodustabki tolliliidu.[1]
Maailma tolliliidud
muuda.png)
Kõik majandus- ja valuutaliidud, majandusliidud, tolli- ja valuutaliidud ning ühisturud sisaldavad tolliliidu põhimõtteid.
- Lõuna-Aafrika Tolliliit (SACU, 1910)
- Šveits-Liechtenstein (1924)
- Euroopa Liit (1958)
- Kesk-Ameerika ühisturg (CACM, 1961(
- Kariibi Ühendus (CARICOM, 1973)
- Andide Ühendus (CAN, 1988)
- EL-Andorra (1991)
- Mercosur (1991)
- Iisrael-Palestiina (1994)
- EL-Türgi 1996
- Euraasia Majanduskomisjon (EAEC, 1997)
- Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühendus (CEMAC, 1999)
- Lääne-Aafrika Majandus- ja Rahaliit (WAEMU/UEMOA, 2000)
- Ida-Aafrika Ühendus (EAC, 2000)
- EL – San Marino (2002)
- Laheriikide koostöönõukogu (GCC, 2003)
- Valgevene, Kasahstani ja Venemaa vaheline tolliliit (2010)[2]
Euroopa Liidu tolliliit
muudaEuroopa Liit hõlmab tolliliitu, mis laieneb kogu kaubavahetusele. Keelustatud on impordi- ja ekspordimaksud liikmesriikide vahel ning kolmandate riikidega on kehtestatud ühtne tollitariifistik.[3]
Euroopa tolliliit loodi 1. juulil 1968, kui kuus riiki (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland) kaotasid viimased tollimaksud omavahelises kaubavahetuses. [4] Hiljem täiendati ühist tollitariifistiku, ühiseid päritolureegleid ja tolliväärtuse määramise korda mitmete direktiivide ja määrustega.[5] Kaupade liikumise kontrollimine siseturul lõpetati 1993. aasta jaanuaris. [6]
Euroopa Liidu tolliliidu strateegilised eesmärgid on
- toetada Euroopa Liidu konkurentsivõimet,
- kaitsta Euroopa Liitu.
Eesmärgid kehtestati 2008. aasta arengustrateegias.[5]
Konkurentsivõimet edendab ettevõtjate pääs suurematele turgudele ning laiem ja odavam kaubavalik kodanikele.[7]
Euroopa Liitu kaitstakse läbi ühtse tollipoliitika:
- jõustades eeskirju, mis kaitsevad keskkonda ning tervist ja ohutust
- tagades tundliku tehnoloogia ekspordi õiguspärasuse
- võideldes kaupade võltsimise ja piraatluse vastu
- tagades, et suurte sularahakogustega või samaväärsete vahenditega reisivad isikud ei tegeleks rahapesu ega maksupettusega
- aidates politseil ja immigratsiooniteenistustel võidelda inimkaubanduse, narkootikumide, pornograafia ja tulirelvade salakaubaveo vastu
- kaitstes ohustatud liike, kontrollides näiteks elevandiluu, kaitsealuste loomade, lindude ja taimedega kauplemist
- kaitsetes Euroopa kultuuripärandit, võideldes kunstiväärtuste salakaubanduse vastu
- ennetades pettusi, mis jätab liikmesriikide valitsused ilma vajalikust maksutulust (võltsitud päritolusertifikaadid, võltsitud käibemaksudeklaratsioonid, maksupettus aktsiisi tasumisest pääsemiseks).[8]
Euroopa Liidu tollipoliitikas on tähtis osa rahvusvahelises koostöös, mille käigus osaletakse rahvusvaheliste standardite arendamisel ja rakendamisel, eelkõige julgeoleku, kaubanduse hõlbustamise ja tolliprotseduuride lihtsustamise valdkonnas.[5]
Tolliliidu statistika
muuda- EL-i tollist käib läbi 17% maailmakaubandusest, üle kahe miljardi tonni kaupu aastas, väärtusega 3300 miljardit eurot
- 2004–2010 suurenes välikaubanduskäive 50%
- peamised kaubanduspartnerid on USA, Hiina ja Venemaa
- üle 90% kaubavahetusest toimub meritsi
- Euroopa Liidus on üle 250 rahvusvahelise lennujaama
- maismaapiiril on 133 piiriületuspunkti
- EL-i välispiiril tervikuna (maa-, õhu- ja merepiir) on kaupade sisseveoks avatud kokku üle 1000 tollipunkti
- 2011. aastal menetleti EL-i tollis 36 miljonit saabumiseelset deklaratsiooni, 140 miljonit impordideklaratsiooni, 96 miljonit ekspordideklaratsiooni ja 9 miljonit transiidideklaratsiooni
- keskmiselt menetlevad liikmesriikide tolliasutused 8,9 deklaratsiooni sekundis.
- Tollimakse koguti EL-i eelarvesse hinnanguliselt 16,6 miljardit eurot, st ligikaudu 13% EL-i eelarvest.[5]
Euroopa Liidu ja teiste riikide vahelised tolliliidud
muudaEuroopa Liidul on sõlmitud tolliliidud Türgi, Andorra ja San Marinoga.[9]
Türgi ja Euroopa Liidu vaheline tolliliidu leping jõustus 31. detsembril 1995. Tolliliit lubab üldiselt vaba kaubandusringlust, kuid ei hõlma põllumajandustooteid (määratletud Amsterdami lepingu I lisas) ning sütt ja terast.[9]
Andorra ja Euroopa Liidu vaheline tolliliit asutati 1990. aastal. Lubatud peatükkide 25–97 tooted harmoneeritud süsteemist (Harmonized System).[9]
San Marino ja Euroopa Liidu vaheline tolliliit asutati 2002. aastal. Lubatud kaupade 1–97 peatükkide tooted ühisest tollitariifistikust (Common Customs Tariff), v.a tooted, mis kuuluvad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse.[9]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 [1] Britannica Academic Edition, customs union.
- ↑ Soamiely Andriamananjara, Customs Union.
- ↑ [2] Euroopa Liit. Aluslepingute konsolideeritud versioonid ja põhiõiguste harta.
- ↑ [3] Euroopa Komisjon. ELi tolliliidu 40. aastapäev.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele tolliliidu olukorra kohta. Brüssel 21.12.2012.
- ↑ [4] EL õiguse kokkuvõtted. Kaupade vaba liikumine, üldine raamistik.
- ↑ [5] EL õiguse kokkuvõtted. Kaupade ühisturg.
- ↑ [6] Euroopa Liit. Vabakaubandus Euroopas.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 [7] European Commission. Taxation and Customs Union.