Ava peamenüü

Kasutaja:Alanall/Tollimaks

Tollimaks (inglise keeles custom duty) maks, mis nõutakse sisse kaupade riigipiiri ületamisel, tavaliselt importiva riigi poolt. Mõisteid tollimaks, tariif ja toll võib kasutada sünonüümidena.[1]

Tollimaks lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Mõningatel juhtudel lisatakse maks ka eksporditavatele kaupadele. Sageli nimetatakse tollimaksuks ka tariifi, mis on tegelikult nimekiri maksustamisele kuuluvatest kaupadest koos maksumääraga.[1][2]

Tollimaksu ülesanneRedigeeri

Tollimaks kehtestatakse tavaliselt riigile tulu teenimiseks või kohalike tööstusharude kaitsmiseks. Riigile tulu teenimiseks kehtestatud tollimaks võib kaitsta ka tööstusharusid ja tööstusharude kaitseks kehtestatud tollimaks võib teenida riigile tulu. Tollimaks võib olla spetsiifiline, väärtuseline või kombinatsioon mõlemast. Spetsiifilise tollimaksu korral makstakse teatud rahasumma ühe kauba ühiku kohta. Väärtuseline tollimaks arvutatakse protsendina kauba väärtusest.[2][3]

Tollimakse võib täpsemalt jagada kolme rühma: transiidimaksuks, impordimaksuks ja ekspordimaksuks.[1]

TransiidimaksRedigeeri

Transiidimaksu kogutakse riikides, kus toimub kaupade transiit. Tänapäeval kogutakse selliseid makse harva. Varasemalt oli see mõnedes riikides oluline, kuna suunas ja kontrollis kaubavahetust.[1]


ImpordimaksRedigeeri

Impordimaksuks kogutakse valitsuse poolt imporditavatelt kaupadelt. Impordimaksu eesmärgiks on siseturu kaitsmine väljaspoolt tuleva konkurentsi eest. Impordimaks on kõige tähtsam ja kõige tavalisem tollimaks. Kuigi impordimaks on kõige tähtsam tollimaks, siis on ka selle tähtus vähenenud ja see ei ole enam tähtis tuluallikas arenenud maades. Ameerika Ühendriikides oli impordimaksudest saadud tulu 1808. aastal kaks korda suurem valitsuse kulutustest, samas kui 1837. aastaks oli see vähem kui üks kolmandik valitsuse kulutustest ning 20. sajandil jäi see mõne protsendi juurde.[1][2][3]

 
Tolliametnikud

EkspordimaksRedigeeri

Ekspordimaksu eesmärgiks on hoida väheseid ressursse või tooraineid riigis, seega ei rakendata ekspordimakse töödeldud toodetele. Ekspordimaks ei ole enam laialdaselt kasutuses. Siiski sõltuvad paljud ressursirikkad riigid tulude teenimisel ekspordimaksust. Ekspordimaks oli tavaline minevikus. 20. sajandi alguses oli tollimaks kehtestatud ainult mõnes riigis. Ekspordimaksu põhiliseks ülesandeks oli pigem kaitsta kohalike tootjaid kui teenida tulu. Ekspordimaksu kasutati esmakordselt 1275. aastal Inglismaal, kus maksustati villa eksport. Ekspordimaks kehtestatakse tavaliselt toormaterjali tootvates riikides, vähem kasutatakse seda arenenud tööstusriikides. Ekspordimaksuga saab kaitsta kohalike tööstusharusid, näiteks vähendada toormaterjali väljaviimist ja soodustada kohalike tööstuste arendamist.[1][3]

Tollimaks EestisRedigeeri

Eestis peab arvestama tollimaksu lisandumisega, kui imporditakse kaupa riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Maksustatakse ainult need väljaspoolt Euroopa Liitu pärit kaubad, mis ületavad teatud väärtuse. Väärtus sõltub sellest, kas kaup saadetakse postiga või tuuakse ise üle. Kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on üle 150 euro, tuleb tollimaksuga maksustatavate kaupade korral tasuda tollimaks. Postisaadetis, mis on saadetud kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil ehk tasuta ja juhuti, näiteks kingituseks ja milles on võimalik esemed väärtuseliselt eristada, saavad maksuvabastuse need kaubad, mille väärtus ei ületa 45 eurot.[2][3][4][5]

Tollimaks on toodetel erinev ja informatsiooni maksumäärade kohta saab kaubakoodi järgi Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevast Eesti Tollitariifistikust. Tollimaks varieerub üldjuhul 0-17%, olenevalt kaubast, päritolumaast ja kogusest. Näited enimtellitavate kaupade impordimaksude määradest: autoosad - tollimaks on sõltuvalt varuosast erinev, keskmiselt ca 3,5%, fotoaparaadid - tollimaks 0% digi- ja peegelkaameratel, videokaameratel aga tollimaks 14%, telefonid - tollimaks 0%, sülearvutid - tollimaks 0%, raamatud - tollimaks 0%, CD-plaadid – tollimaks 3,5%, toidulisandid - tollimaks 12,8%.[2][4][5]

Tegelikult makstud või makstavale hinnale lisatakse kauba importimisel ostja poolt tehtud kulutused, mis kuuluvad tolliväärtusesse. Imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale lisatakse laadimis- ja käitlemiskulud, mis on seotud imporditud kauba veoga kohani, kus kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile. Kui kaup saadetakse posti teel, siis hõlmab kõnealuse kauba tolliväärtus kõiki selle sihtkohta saatmisega seotud postimakse, välja arvatud impordiriigis kehtestatud täiendavad postimaksud. Eraisikutevahelise kinkesaadetise puhul võetakse maksude arvestamise aluseks vaid saatja poolt pakikaardile märgitud kauba väärtus.[2][4]

Lisaks kolmandate riikide tollimaksule võivad teatavatele toodetele rakenduda ka täiendavad tollimaksud.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Encyclopedia Britannica". Vaadatud 25. aprill 2013. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Maksu- ja Tolliamet". Vaadatud 25. aprill 2013. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Her Majesty's Revenue and Customs". Vaadatud 25. aprill 2013. 
  4. 4,0 4,1 4,2 "Eesti Post". Vaadatud 25. aprill 2013. 
  5. 5,0 5,1 "Eesti.ee". Vaadatud 25. aprill 2013.