Emslandi kreis on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal. See on nime saanud Emsi jõe järgi.

Emsland

saksa Landkreis Emsland

Vapp

Pindala: 2882 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 325 657 (31.10.2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 113 in/km²
Keskus: Meppen
Kaart

Emsland külgneb (põhjast ja päripäeva) Leeri, Cloppenburgi ja Osnabrücki kreisidega, Nordrhein-Westfaleni liidumaaga (Steinfurti kreis), Grafschaft Bentheimi kreisiga ning Hollandiga (Drenthe ja Groningeni provintsid).

Kreisi pindala on 2881 km². 31. detsembril 2015 elas seal 319 488 inimest. Kreisikeskus on Meppen.

Ajalugu Redigeeri

Pikka aega oli Emslandi piirkond ülihõredalt asustatud, seda lodude tõttu jõe mõlemal kaldal. Väikesed külad rajati keskajal piki jõge ja Hümmlingisse. 13. sajandil saavutasid piirkonna üle kontrolli Münsteri piiskopid; Emsland jäi piiskopi valdusse 1803. aastani, kui kiriklikud riigid kaotati. See läks Preisimaa ja Arenbergi võimu alla, kuid pärast Napoleoni sõdu otsustas Viini kongress anda territooriumi üle Hannoveri kuningriigile. Arenbergi hertsogkond jätkas eksisteerimist Hannoveri kuningate vasallina. Kui Hannover Preisimaaga liidendati (1866), kaotati ka varsti hertsogid (1875).

Uus Preisimaa Hannoveri provints jaotati 1885. aastal kreisideks; Tänase Landkreis Emslandi territooriumile rajati neli kreisi. Kreisid liideti 1977. aastal tänaseks kreisiks.

 
Mälestusmärk endise Börgermoori koonduslaagri sissepääsu kohas

Natsiajastul asus Börgermoori lähedal, nüüd Surwoldi vallas, mitte kaugel Papenburgist töölaager Emslandlager ("Emslandi laager"), kus hoiti tuhandeid Kolmanda riigi poliitilisi vastaseid. Laagri mälestusmärk "Dokumentations- und Informationszentrum (DIZ) Emslandlager" paikneb Papenburgis. Tuntud vastupanulaul "Die Moorsoldaten" loodi poliitiliste vangide poolt ühes nendest laagritest.

1950. aastal kiideti heaks valitsuse kava Emslandi arendamiseks. Selle eesmärk oli muuta piirkond tööstusalaks. See saavutati lodude kuivendamise ja projektide loomisega, nagu magnethõljukrongi Transrapid proovisõidurada ja mitu suurt dokki, nagu Meyer Werft Papenburgis. Kuigi Landkreis Emsland kaotas enamuse oma algsest iseloomust, säilitasid mõned piirkonnad oma loomuliku iseloomu, näiteks Hümmling.

 
Transrapidi testrada

1977. aasta kreisireformiga Alam-Saksimaal ühendati endised kreisid Lingen, Meppen ja Aschendorf-Hümmling Emslandi kreisiks, Meppenist sai halduskeskus. Emsland on võrreldes teiste Alam-Saksimaa osadega väga katoliiklik piirkond.

Geograafia Redigeeri

Kreis paikneb Hollandi piiri ääres. See on nime saanud Emsi jõe järgi, mis läbib piirkonda lõunast põhja. See on täiesti tasane maapiirkond, mis oli kunagi lodusid täis. Ainsad kõrgustikud on Hümmlingis, mis on künklik metsamaa Emsist idas.

Kuigi Emslandi piirkond on tänapäeval peamiselt maakond paljude teiste hulgas Alam-Saksimaal, võib kohalikke kutsuda piirkondliku uhkuse erisuseks, mida tõenäoliselt ei leidu mujal sellel liidumaal.

Linnad ja vallad Redigeeri

 
Emslandi kreisi vallad

Vabad vallad ja linnad:

    1. Emsbüren
    2. Geeste
    3. Haren, linn
    4. Haselünne, linn
    5. Lingen, linn
    6. Meppen, linn
    7. Papenburg, linn
    8. Rhede
    9. Salzbergen
    10. Twist

Samtgemeinden:

  1. Samtgemeinde Dörpen
    1. Dersum
    2. Dörpen1
    3. Heede
    4. Kluse
    5. Lehe
    6. Neubörger
    7. Neulehe
    8. Walchum
    9. Wippingen
  2. Samtgemeinde Freren
    1. Andervenne
    2. Beesten
    3. Freren1, 2
    4. Messingen
    5. Thuine
  3. Samtgemeinde Herzlake
    1. Dohren
    2. Herzlake1
    3. Lähden
  4. Samtgemeinde Lathen
    1. Fresenburg
    2. Lathen1
    3. Niederlangen
    4. Oberlangen
    5. Renkenberge
    6. Sustrum
  5. Samtgemeinde Lengerich
    1. Bawinkel
    2. Gersten
    3. Handrup
    4. Langen
    5. Lengerich1
    6. Wettrup
  6. Samtgemeinde Nordhümmling
    1. Bockhorst
    2. Breddenberg
    3. Esterwegen1
    4. Hilkenbrook
    5. Surwold
  7. Samtgemeinde Sögel
    1. Börger
    2. Groß Berßen
    3. Hüven
    4. Klein Berßen
    5. Sögel1
    6. Spahnharrenstätte
    7. Stavern
    8. Werpeloh
  8. Samtgemeinde Spelle
    1. Lünne
    2. Schapen
    3. Spelle1
  9. Samtgemeinde Werlte
    1. Lahn
    2. Lorup
    3. Rastdorf
    4. Vrees
    5. Werlte1, 2

1Samtgemeinde keskus; ²linn

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

Välislingid Redigeeri