Mai Raud-Pähn

Eesti ajakirjanik

Hinge Mai Raud-Pähn (sündinud 2. novembril 1920 Pärnus) on eesti kunstiajaloolane ja ühiskonnategelane Rootsis, ajakirja Rahvuslik Kontakt peatoimetaja (19872014).[1].

Mai Raud-Pähn valmistab ette näitust Eesti paadipõgenikest (2014)

Haridus ja töö Eestis muuda

Ta õppis aastatel 19281934 Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumi Algkoolis ja 19341937 Pärnu Linna Tütarlaste Keskkoolis. Ta lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari ja sai 1941. aastal algkooliõpetaja kutse. Eestis jõudis ta töötada kolm aastat algkooliõpetajana Nõmmel Kivimäe koolis.

Elu ja töö Rootsis muuda

Teise maailmasõja ajal põgenes ta 22. septembril 1944 laevaga Horst Wessel Saksamaale ja sealt 1947. aastal Taani kaudu Rootsi.[2]

Rootsi jõudnult töötas ta haiglaõena Uttrani tuberkuloosihaiglas. Stockholmis töötas ta Städerna kindlustusseltsis algul arhiivis, hiljem IBM-i algse süsteemiga infoosakonnas. Töö juures karikatuure joonistades jäid tema tööd paljudele silma ning ta hakkas saama pakkumisi teha kulisse, plakateid, õnnitluskaarte. 1950. aastast õppis ta Kunstikooli õhtustel kursustel ilukirja. Aastatel 1956–1959 õppis Konstfackskolani joonistusõpetajate instituudis. Pärast kooli lõpetamist töötas ta kolm aastat joonistusõpetajana Ojamaal Visbys.

1962 kolis Mai Raud-Pähn tagasi Stockholmi. Aastatel 19591964 õppis ta professor Sten Karlingi juures Stockholmi Ülikoolis kunstiajalugu, lisaks arheoloogiat, etnoloogiat ja etnograafiat.[3]

Teadustöö muuda

Karling soovitas Mai Raud-Pähnal hakata uurima hõbekäsitööd. 1972. aastal sai Mai Raud-Pähn litsentsiaadikraadi teemaga "Hõbesepad Tallinnas 1474–1659". Oma uurimusest on ta avaldanud artikleid Eesti Teadusliku Seltsi aastaraamatus Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia[4] ja esinenud ettekannetega samal teemal[5]. Viimase ettekande Balti hõbedast pidas Mai oma 100. aasta juubelil.[6]

1980. aastal, pärast isa surma, asus Mai Raud-Pähn tööle Rootsi Eestlaste Liidu büroo sekretärina ning 1987. aastast büroojuhatajana, kus töötas kuni pensionile minekuni.[7]

Liikmesus muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema abikaasa Ilja Pähn oli silmaarst, isa Märt Raud oli koolitegelane ja kirjanik. Ema Anna Raud (sünd Treumann) oli noorena kooliõpetaja, hiljem koduperenaine.

Viited muuda

  1. Pintsaar, Tiina (10. november 2010). "Mai Hinge Raud-Pähn 90-astane". Eesti Päevaleht. Tallinn. Lk 8. ISSN 464340834cit. via DIGAR Eesti artiklid. {{cite news}}: kontrolli parameetri |issn= väärtust (juhend)
  2. Üllatuspidu Maile! Eesti Päevaleht (Rootsi), 4. november 2015.
  3. "Raud-Pähn, Mai". TLÜAR väliseesti isikud. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2007.
  4. "ETSR Aastaraamatud Digaris".
  5. Evelin Tamm. "Salvestatud videoettekanne ESTR konverentsil Eesti Vabariik sada 13. veebruaril 2018 Stockholmi Eesti Majas".
  6. Sööt, Sirle (30.11.2020). "Mai Raud-Pähni 100 aasta juubeliõhtu toimus hübriidvormis". sverigeesterna.se.
  7. Laurits, Filip (13.03.2016). "Mai Raud-Pähn 95". sverigeesterna.se.
  8. Merli Sild. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi tegevus 2005. aastal. Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2006, nr. 4, lk. 4.
  9. Aho Rebas. Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhind 2006 Mai Raud-Pähnale. Eesti Päevaleht, 2. märts 2006, nr. 9, lk. 1.
  10. Höglun, Evelyn (09.12.2020). "Mai Raud-Pähn pälvis Aino Järvesoo nimelise auhinna". sverigeesterna.se.