Mai Raud-Pähn

Eesti ajakirjanik

Hinge Mai Raud-Pähn (sündinud 2. novembril 1920 Pärnus) on eesti kunstiajaloolane, ühiskonnategelane ja ajakirja toimetaja Rootsis.

Mai Raud-Pähn töötab kodus näitusega Eesti paadipõgenikest 2014.

Ta oli aastatel 19872014 ajakirja Rahvuslik Kontakt peatoimetaja[1].

Ta õppis aastatel 19281934 Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumi Algkoolis, aastatel 19341937 õppis ta Pärnu Linna Tütarlaste Keskkoolis. Ta lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari ja omandas algkooliõpetaja kutse 1941 ning jõudis Eestis kolm aastat algkooliõpetajana töötada Nõmmel Kivimäe koolis. Teise maailmasõja ajal põgenes ta 22. septembril 1944 laevaga "Horst Wessel" Saksamaale ja sealt 1947. aastal Taani kaudu Rootsi.[2]

Rootsis asus ta tööle haiglaõena Uttrani tuberkuloosihaiglas. Seejärel töötas ta Stockholmis Städernas kindlustusseltsis esmalt arhiivis, hiljem IBM algse süsteemiga infoosakonnas. Töö juures karikatuure joonistades jäid tema tööd paljudele silma ning ta hakkas saama pakkumisi teha kulisse, plakateid, õnnitluskaarte. 1950 läks Kunstikooli õhtustele kursustele ilukirja õppima. 1956-59 õppis Konstfackskolani joonistusõpetajate instituudis. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle Visbysse, kus ta töötas kolm aastat joonistusõpetajana.

1962 kolis Mai tagasi Stockholmi. Aastatel 19591964 õppis ta professor Sten Karlingi juures Stockholmi Ülikoolis kunstiajalugu, lisaks arheoloogiat, etnoloogiat ja etnograafiat.[3]

Karling soovitas Mail hakata uurima hõbekäsitööd. 1972. aastal sai Mai Raud-Pähn litsentsiaadikraadi teemaga "Hõbesepad Tallinnas 1474–1659". Oma uurimusest on ta avaldanud artikleid Eesti Teadusliku Seltsi aastaraamatus Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia[4] ja esinenud ettekannetega samal teemal[5]. Viimase ettekande Balti hõbedast pidas Mai oma 100-aasta juubelil.[6]

1980. aastal, pärast isa surma, asus Mai Raud-Pähn tööle Rootsi Eestlaste Liidu büroo sekretärina ning 1987. aastast büroojuhatajana, kus ta töötas kuni pensionile minekuni.[7]

Ta oli Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu liige. Alates 2006. aastast Rootsi Eestlaste Liidu auliige. Lisaks oli Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing liige. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja TRIINU liige.

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi auliige (23. aprill 2005)[8].

Rootsis tegutseva Eesti Teadusliku Seltsi auliige ja endine sekretär.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa Ilja Pähn oli silmaarst, isa Märt Raud oli koolitegelane ja kirjanik. Ema Anna Raud (sünd Treumann) oli noorena kooliõpetaja, hiljem koduperenaine.

ViitedRedigeeri

  1. Pintsaar, Tiina (10. november 2010). "Mai Hinge Raud-Pähn 90-astane". Eesti Päevaleht. Tallinn. Lk 8. ISSN 464340834 – via DIGAR Eesti artiklid. {{cite news}}: kontrolli parameetri |issn= väärtust (juhend)
  2. Üllatuspidu Maile! Eesti Päevaleht (Rootsi), 4. november 2015
  3. "Raud-Pähn, Mai". TLÜAR väliseesti isikud. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2007.
  4. "ETSR Aastaraamatud Digaris".
  5. Evelin Tamm. "Salvestatud videoettekanne ESTR konverentsil Eesti Vabariik sada 13. veebruaril 2018 Stockholmi Eesti Majas".
  6. Sööt, Sirle (30.11.2020). "Mai Raud-Pähni 100 aasta juubeliõhtu toimus hübriidvormis". sverigeesterna.se.
  7. Laurits, Filip (13.03.2016). "Mai Raud-Pähn 95". sverigeesterna.se.
  8. Merli Sild. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi tegevus 2005. aastal. Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2006, nr. 4, lk. 4.
  9. Aho Rebas. Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhind 2006 Mai Raud-Pähnale. Eesti Päevaleht, 2. märts 2006, nr. 9, lk. 1.
  10. Höglun, Evelyn (09.12.2020). "Mai Raud-Pähn pälvis Aino Järvesoo nimelise auhinna". sverigeesterna.se.