Vikipeedia

Läänemere selgrootute loend

Loendis on Läänemeres leitud selgrootute liigid HELCOM 2020. aasta aruande (HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies) alusel (makroskoopilised e palja silmaga nähtavad organismid)[1].

Harilik järvekäsn
Halichondria panicea kivirahnul
Haliclona oculata
Cliona celata

Käsnad (Porifera) muuda

Käsnasid on Läänemeres 27 liiki, suurem osa neist elavad ainult Läänemere lõunaosas ja Läänemerd Põhjamerega ühendavate väinade piirkonnas[1]. Üksikud mageveekäsnad võivad meres esineda kohati, madala soolsusega rannikupiirkondades, järvekäsn ainult suurte jõgede estuaarides Läänemere lõunaosas.

Päriskäsnad (Demospongiae) muuda

Lubikäsnad (Calcarea) muuda

Ainuõõssed Cnidaria muuda

 
Actinia equina
 
Metridium senile

Ainuõõsseid on Läänemeres loendatud 113 liiki[1].

 
Tealia felina

Õisloomad (Anthozoa) muuda

Õisloomi on Läänemeres 32 liiki[1], esinevad Läänemerd Põhjamerega ühendavate väinade piirkonnas ja osa Läänemere lõunaosas[2]. HELCOM nimistu antule on lisatud üks, 2013. aastal Kieli lahes avastatud võõrliik Diadumene lineata[3].

Karikloomad (Scyphozoa) muuda

 
Cyanea capillata meres Kieli lähedal

Karikloomi on Läänemeres kaks liiki[1].

1999. aastal leiti Läänemeres Musta mere päritolu meduus Maeotias marginata, mille esinemise kohta praegu andmed puuduvad[4].

Hüdraloomad (Hydrozoa) muuda

 
Gonothyraea loveni üksik polüüp

Hüdraloomi on Läänemeres tuvastatud 39 liiki[5], HELCOM nimistu andmetel on liike 79[1]. Allpool on loetletud osa liike.[6]

Kammloomad (Ctenophora) muuda

 
Mertensia ovum

Kammloomi on Läänemeres teadaolevalt 6 liiki[11] (HELCOM nimistust puuduvad).

Lameussid (Platyhelminthes) muuda

Läänemeres leidub HELCOM nimistu järgi 28 liiki lameusse[1]. 2012. aasta seisuga oli Eesti merevetes leitud 8 liiki lameusse, kõik ripsusside klassist[13].

Ümarussid (Nematoda) muuda

HELCOM raportis on nimetatud üks vabalt elav ümarussiliik Hydromermis contorta, kes asustab Kura säärlõugast ja riimveelist Szczecini lahte[1]. Eesti vetes leiti 1989. aastal Aasiast pärit võõrliik, angerja ujupõies parasiteeriv nematood Anguillicola crassus[4], mida peetakse üheks ohuks euroopa angerja populatsioonide jätkusuutlikkusele (puudub HELCOM nimistust, kuna sealt on välja jäetud siseparasiidid).

Lülijalgsed (Arthropoda) muuda

Lülijalgseid on Läänemeres loendatud 791 liiki[1].

Vähilaadsed (Crustacea) muuda

Lehtjalalised (Phyllopoda) muuda

 
Meri-nokik Bosmina coregoni

Meiobentose hulka kuuluvad vesikirbulised (Cladocera) puuduvad HELCOM nimistus. Eesti merealade vetes oli 2012. aasta seisuga esindatud 19 liiki[13], kellest tuntumad on rannikulähedastes vetes elav meri-nokik (alamliik Bosmina coregoni maritima), rohkem avamere pindmistes kihtides elutsev nordmanni rübik (Evadne nordmanni), merelahtedes väga arvukas liik tavaline paunik (Podon polyphemoides), meri-paunik (Podon leuckarti) jt[15]. Eraldi on kirjanduses käsitletud võõrliike:

Aerjalalised (Copepoda) muuda

 
Eurytemora affinis

Meiobentilised aerjalalised puuduvad HELCOM nimistus. 2008. aastast pärineb HELCOM nimistu Läänemere loomhõljumi kohta, milles on kokku loetud 63 aerjalaliste liiki[18]. 2012. aasta seisuga on 26 liiki loetud kokku Eesti merevetes[13]. Kõige tavalisemad ja arvukamad Eesti merevetes on mereliigid ebahormik (Pseudocalanus elongatus), putak (Centropages hamatus), koodik (Temora longicornis) ja oga-tömbik (Acartia longiremis) ning riimveeliigid mere-järvehormik (Limnocalanus grimaldi), tavaline ahaskoodik (Eurytemora hirundoides) ja tavaline tömbik (Acartia bifilosa)[19]. Muid Läänemere liike:

 
Kalatäi kala sabal

Lõpushännalised (Branchiura) muuda

Vääneljalalised (Cirripedia) muuda

 
Tõruvähk Balanus improvisus Mya arenaria karbil

Läänemeres on HELCOM nimistu järgi leitud kuus liiki vääneljalalisi[1], neist Eesti vetes leidub vaid üks liik[22].

Lisaks neile kuuele on mõni allikas maininud lõunapoolkera tõruvähiliigi Elminius modestus ja nuivähi Lepas anatifera esinemist[7]

Karpvähilised (Ostracoda) muuda

Vähem kui 2 mm pikkusega karpvähilised, kes võivad elutseda nii avavees hõljumis kui ka veekogu põhjal ja taimestikul, puuduvad HELCOM raportis[1]. Eesti merealade vetes oli 2012. aasta seisuga öeldud olevat 38 liiki karpvähilisi[13], kuid oletatakse ka rohkemate liikide olemasolu kui registreeritud[23].

 
Mysis relicta
 
Praunus flexuosus

Müsiidilised (Mysidacea) muuda

HELCOM nimistu järgi on Läänemeres leitud 26 liiki müsiidilisi[1], neist Eesti vetes leidub kaheksa liiki[24].

 
Diastylis laevis

Põnguskilbilised (Cumacea) muuda

Läänemeres on leitud HELCOM andmetel 38 liiki põnguskilbilisi[1], 2012. aasta seisuga on mainitud ühe liigi esinemine Eesti merevetes[13], samas on ka väidetud, et Eesti vetes ei ela ükski liik[26]. Enamus Läänemeres elavaid põnguskilbilisi elab Taani väinades ja nendega piirnevatel merealadel, veidi põhjapoolsema levikuga on D. rathkei[1].

Sõrgkakandilised (Tanaidacea) muuda

 
Tanaissus lilljeborgi

HELCOM raporti järgi leidub Läänemeres seitse liiki sõrgkakandilisi, kes valdavalt elavad Taani väinade piirkonnas[1]. Eesti vetes esineb neist kaks hiljuti avastatud võõrliiki, neist üks ei esine HELCOM nimistus.

 
Idotea baltica
 
Saduria entomon

Kakandilised (Isopoda) muuda

Läänemeres on HELCOM andmetel loendatud 31 kakandilise liiki[1], 2012. aasta seisuga elas Eesti vetes neist kaheksa[13][29].

Kirpvähilised (Amphipoda) muuda

 
Gammarus locusta
 
Gammarus tigrinus
 
Hyperia galba

Läänemeres on HELCOM andmetel loendatud 186 liiki kirpvähilisi[1], Eesti merealadelt on leitud 14 liiki.[31] Allpool loetletud osa liikidest.

 
Crangon crangon
 
Läänemere krevett (Leander adspersus)
 
Palaemon elegans Bærumis Norras

Kümnejalalised (Decapoda) muuda

HELCOM raporti järgi on Läänemeres 78 liiki kümnejalalisi[1], Eesti merevetes oli 2012. aasta seisuga kolm liiki[13][33], neile on hiljem lisandunud kaks[34]. Allpool loetletud osa Läänemere kümnejalaliste liikidest[35].

Ämblikulaadsed (Arachnida) muuda

HELCOM nimistu järgi on Läänemerest leitud kolm liiki ämblikulaadseid[1], neist vesiämblik elab ka Eesti vetes.

Putukad (Insecta) muuda

 
Harilik selgsõudur veepinnal

HELCOM nimistu järgi on Läänemeres leitud 373 liiki putukaid kuuest seltsist[1]; 2012. aastal oli Eesti merevetes loendatud 61 liiki neljast seltsist (pluss kaks liiki hooghännalisi, keda tänapäeval enam putukate alla ei paigutata)[13].

Lutikalised (Hemiptera) muuda

 
Nõelhark (Ranatra linearis)

Läänemeres on leitud 25 liiki lutikalisi liuskurlaste, sõudurlaste, vesiharklaste jt sugukondadest[1].

Mardikalised (Coleoptera) muuda

 
Gyrinus natator
 
Haliplus flavicollis

Läänemeres on leitud 42 liiki mardikalisi peamiselt ujurlaste, vesimardiklaste, kukriklaste, vesilaste, aga ka kärsaklaste, poilaste jt sugukondadest[1]. Allpool loetletud osa liikidest.

Ehmestiivalised (Trichoptera) muuda

 
Hariliku järvevana (Limnephilus flavicornis) vastne

Läänemeres on teada 73 liiki ehmestiivalisi[1]. Veekeskkonnaga on nad seotud ainult oma vastsestaadiumis. Allpool loetletud osa liikidest.

Ühepäevikulised (Ephemeroptera) muuda

 
Hariliku tiigipäeviku (Cloeon dipterum) vastne viimases nn nümfistaadiumis
 
Caenis robusta vastne

Läänemeres 18 liiki ühepäevikulisi[1], kes veekeskkonnaga on seotud ainult oma vastsestaadiumis.

Kahetiivalised (Diptera) muuda

 
Surusääsklaste munad ja koorunud vastsed

Läänemeres on leitud kahetiivalisi 179 liiki peamiselt surusääsklaste, üksikuid liike ka habesääsklaste, klaasiksääsklaste, karksääsklaste, sookärblaste ja parmlaste sugukondadest[1]. Kõigi nende liikide elutsüklis on üksnes vastsejärk seotud veega. Allpool loetletud osa liikidest.

Kiililised (Odonata) muuda

 
Suur-pigiliidriku vastne veekogu liivapõhjal

HELCOM raporti järgi leidub Läänemeres 30 liiki kiililisi, kes on veekeskonnaga seotud oma vastsejärgus[1].

Sammalloomad (Bryozoa) muuda

 
Electra pilosa vetikal
 
Bugula plumosa

Läänemeres on HELCOM nimistu järgi leitud 135 liiki sammalloomi[1], MZG andmebaasi järgi 24[39]. 2012. aasta seisuga on Eesti merevetes leitud 2 liiki[13]. Allpool on loetletud osa liikidest[40].

Rõngussid (Annelida) muuda

 
Merihiir (Aphrodite aculeata)
 
Rand-liivatõlv (Arenicola marina)

HELCOM nimistu järgi on Läänemeres leitud 492 liiki rõngusse[1], 2012. aasta seisuga oli Eesti merevetes tuvastatud 40 liiki rõngusse[13].

Hulkharjasussid (Polychaeta) muuda

 
Harjasliimukas (Hediste diversicolor

HELCOM andmetel on Läänemeres 359 liiki hulkharjasusse[1], Eesti merevetes on tuvastatud kaheksa liiki. Allpool on loetletud osa liikidest.

Vöösed (Clitellata) muuda

 
Limnodrilus hoffmeisteri
 
Mudatuplased hulgana veekogu põhja substraadile kinnitunult
 
Erpobdella octoculata

Väheharjasussid (Oligochaeta) muuda

Läänemeres on 77 liiki väheharjasusse klaasliimuklaste (Naididae) sugukonnast, 14 liiki valgeliimuklaste (Enchytraeidae) ja neli liiki rabeliimuklaste (Lumbriculidae) sugukonnast[1]. Allpool on loetletud osa liike.

Kaanid (Hirudinea) muuda

Läänemeres on leitud 13 liiki kalakaanlaste (Piscicolidae) sugukonnast ja kuus liiki ahaskaanlaste (Erpobdellidae) sugukonnast[1].

Kärssussid (Nemertea) muuda

 
Lineus longissimus meres (Grevelingen)
 
Micrura fasciolata

HELCOM nimistu järgi on Läänemeres leitud kärssusse 20 liiki[1], 2012. aasta seisuga arvati neist Eesti merevetes elavat 3 liiki[13]. Kirjanduses on teated Sacconemertes arenosa ja Prostoma obscurum leidumise kohta Läänemeres[44][45].

  • Cephalothrix linearis
  • Cyanophthalma obscura
  • Hubrechtella dubia
  • Lineus longissimus – pikk külgpilulane
  • Lineus pseudoruber
  • Lineus ruber
  • Lineus viridis
  • Malacobdella grossa
  • Micrura baltica
  • Micrura fasciolata
  • Nipponnemertes pulchra
  • Oerstedia laminariae
  • Oerstedia similiformis
  • Polystemma rosea
  • Prostoma graecense
  • Siphonenteron bilineatum
  • Tetrastemma bioculatum
  • Tetrastemma coronatum
  • Tubulanus annulatus
  • Tubulanus polymorphus
 
Priapulus caudatus

Keraskärssussid (Priapulida) muuda

HELCOM andmetel elab Läänemeres kaks liiki keraskärssusse[1], Eesti merevetes elab üks liik[13].

Siilussid (Kinorhyncha) muuda

Et meiobentilisi, kõige enam millimeetrise kehapikkusega siilusse ei loeta makroskoopiliste selgrootute hulka, puuduvad need HELCOM nimistus. Siilussid on üksnes merelise eluviisiga ja Läänemeres elavad madalale soolsusele tolerantsed liigid.

Limused (Mollusca) muuda

 
Macoma baltica tühi koda

Karbid (Bivalvia) muuda

 
Cerastoderma edule
 
Ensis ensis

Läänemeres on HELCOM raporti andmetel leitud 137 liiki karpe[1]. Allpool on loetletud osa liike[47].

Teod (Gastropoda) muuda

 
Vesiking Theodoxus fluviatilis
 
Littorina littorea koda
 
Tenellia adspersa

HELCOM raporti andmetel on Läänemerest leitud 193 liiki tigusid[1]. Allpool on loetletud osa liike[48][49].

Kojaga tigude rühm muuda

Kojata meritigude rühm muuda

 
Alderia modesta
 
Antalis entalis

Lasnjalgsed (Scaphopoda) muuda

Läänemeres elab 2 liiki lasnjalgseid, neid leidub üksnes Kattegatis ja Öresundis[1].

Soomuslimused (Polyplacophora) muuda

 
Lepidochitona cinerea söödava rannakarbi (Mytilus edulis) karbil

Läänemere üheksa liiki soomuslimuseid elavad Taani väinade piirkonnas[1].

Okasnahksed (Echinodermata) muuda

 
Tavaline meritäht Asterias rubens
 
Madutäht Ophiura albida
 
Merisiilik Psammechinus miliaris

Läänemeres leidub HELCOM nimistu andmetel 56 liiki okasnahkseid põhiliselt meripurade, meritähtede ja madutähtede klassidest[1]. Et nad ei talu madalat soolsust, jääb suurema osa liikide leviala Läänemerd Põhjamerega ühendavate väinade piirkonda ja nende lähivetesse. Eesti vetes on kohatud tavalist meritähte ja valkjaspunast madutähte. Juhuleiuna oli 2022. aasta suvel liigini määramata merisiilik Pirita rannas[61]. Allpool on loetletud osa liike[62].

Astsiidilised (Ascidiacea), alamhõimkond mantelloomad (Tunicata) muuda

 
Ciona intestinalis, täiskasvanud isend

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 1,24 1,25 1,26 1,27 1,28 1,29 1,30 1,31 1,32 1,33 1,34 1,35 1,36 1,37 HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies. - Baltic Marine Environment Protection Commission
  2. ↑ Blumentiere. Unterwasser-Welt-Ostsee
  3. ↑ I. Podbielski, C. Bock, M. Lenz, F. Melzner. Using the critical salinity (S crit) concept to predict invasion potential of the anemone Diadumene lineata in the Baltic Sea. - October 2016, Marine Biology 163(11)
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 4,16 H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011
  5. ↑ Hydrozoa of the Baltic Sea. - MZGdb Atlas. National Oceanic and Atmospheric Administration
  6. ↑ Hydrozoen. Unterwasser-Welt-Ostsee
  7. ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 7,15 7,16 7,17 7,18 7,19 Neozoa in der Ostsee. - Unterwasser-Welt Ostsee
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Biologische Zustandseinschätzung der Ostsee 2017. - Leibniz-Institut für Ostseeforschung Warnemünde.
  9. ↑ 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 Non-indigenous species. HELCOM indicators. - HELCOM
  10. ↑ 10,0 10,1 Lampipolyypit Hydrozoa. - Itämeri. Luontoportti
  11. ↑ [Marget Metsla: "Meduuside ja kammloomade levik ning puhangud Läänemeres ning teistes riimveelistes ökosüsteemides" Tartu Ülikool, 2013 (bakalaureusetöö)]
  12. ↑ S. Kube, L. Postel, C. Honnef, C. Augustin. Mnemiopsis leidyi in the Baltic Sea - Distribution and overwintering between autumn 2006 and spring 2007. - January 2007, Aquatic Invasions 2(2), 137-145
  13. ↑ 13,00 13,01 13,02 13,03 13,04 13,05 13,06 13,07 13,08 13,09 13,10 13,11 Eesti mereselgrootud. - Eesti Entsüklopeedia
  14. ↑ Värysmadot Turbellaria. - Itämeri. Luontoportti
  15. ↑ Kust vesikirbulisi leida. - Lülijalgsed. - zbi.ee
  16. ↑ R. Klais. Tulnukas: sabaloom. - Zooloogid 2.0.
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 The biological state of the Baltic Sea 2020. - Leibniz Institute for Baltic Sea Research Warnemünde.
  18. ↑ Telesh, I., Postel, L., Heerkloss, R., Mironova, E., Skarlato, S., 2008. Zooplankton of the Open Baltic Sea: Atlas. BMB Publication No. 20. – Meereswiss. Ber., Warnemünde, 73, 1 - 251.
  19. ↑ Aerjalalised. Kust neid leida. - Lülijalgsed. - zbi.ee
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 Hankajalkaiset Copepoda. - Itämeri. Luontoportti
  21. ↑ 21,0 21,1 TÜ Eesti Mereinstituut. Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine. Aruanne EL-i merestrateegia raamdirektiivi artikkel 8-st tulenevate riiklike kohustuste täitmiseks. Tallinn, august 2012
  22. ↑ Selts: Vääneljalalised. - Lülijalgsed. zbi.ee
  23. ↑ Selts: Karpvähilised. - Lülijalgsed. zbi.ee
  24. ↑ Selts: Müsiidilised. - Lülijalgsed. zbi.ee
  25. ↑ Ruhnu lähedalt leiti uus põhjaloomastiku liik. - Maaleht, 17.02.2009
  26. ↑ Selts: Põnguskilbilised. - Lülijalgsed. zbi.ee
  27. ↑ 2012: 43 uut liiki. - Eesti Päevaleht, 27. detsember 2012
  28. ↑ 28,0 28,1 TTÜ Meresüsteemide instituut ja TÜ Eesti mereinstituut. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse ja piisavuse analüüs. Võõrliigid (D2). Tallinn, 2022
  29. ↑ Eesti kakandilisi: meres elavad kakandilised. - Lülijalgsed. zbi.ee
  30. ↑ 30,0 30,1 J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021
  31. ↑ Selts: Kirpvähilised. - Lülijalgsed. zbi.ee
  32. ↑ Okakatka. - Itämeri. - Luontoportti
  33. ↑ Selts: Kümnejalalised. - Lülijalgsed. zbi.ee
  34. ↑ I. Kuprijanov. Habitat use and trophic interactions of native and invasive predatory macroinvertebrates in the northern Baltic Sea. 2017
  35. ↑ Zehnfußkrebse. - Unterwasser-Welt Ostsee
  36. ↑ P. Czerniejewski, N. Kasowska, A. Linowska, A. Rybczyk. A new record of the invasive blue crab (Callinectes sapidus Rathbun, 1896) and his parasite from the Baltic basin. - July 2019Oceanologia 62(1)
  37. ↑ O. Nour. The non-native crab Hemigrapsus takanoi in the south-western Baltic Sea: Population structure and sensitivity to salinity and temperature shifts. 2020
  38. ↑ 38,0 38,1 38,2 38,3 38,4 Nehring, S. (2011): Neozoa (Makrozoobenthos) in den deutschen Gewässern - Eine Einführung. - AeT umweltplanung Koblenz, http://www.neozoa.de
  39. ↑ Bryozoa of the Baltic Sea. - MZGdb Atlas. National Oceanic and Atmospheric Administration
  40. ↑ Moostierchen. - Unterwasser-Welt Ostsee
  41. ↑ E. Nikulina, P. Schäfer. Bryozoans of the Baltic Sea. - Meyniana 58:75-95, January 2006
  42. ↑ 42,0 42,1 42,2 42,3 42,4 42,5 Putkimadot, Serpulidae. - Itämeri. Luontoportti
  43. ↑ Oligochaeta. - Arten der Ostsee. NatureGate
  44. ↑ eElurikkus
  45. ↑ eElurikkus
  46. ↑ M. Sørensen. Redescription of Echinoderes levanderi Karling, 1954 (Kinorhyncha: Cyclorhagida) – a kinorhynch tolerant to very low salinities. - European Journal of Taxonomy, (436). https://doi.org/10.5852/ejt.2018.436
  47. ↑ Muscheln. - Unterwasser-Welt Ostsee
  48. ↑ Gehäuseschnecken. - Unterwasser-Welt Ostsee
  49. ↑ Nacktschnecken. - Unterwasser-Welt Ostsee
  50. ↑ 50,0 50,1 50,2 Kiekkokotilot Planorbidae. - Itämeri. Luontoportti
  51. ↑ Crepidula fornicata. - Alien Species Directory. - Jūros tyrimų institutas
  52. ↑ 52,0 52,1 52,2 Sukkulakotilot Hydrobia. - Itämeri. Luontoportti
  53. ↑ 53,0 53,1 53,2 Limakotilot Lymnaeidae. - Itämeri. Luontoportti
  54. ↑ Touhukotilo Physa fontinalis. - Itämeri. Luontoportti
  55. ↑ Vaeltajakotilo Potamopyrgus antipodarum. - Itämeri. Luontoportti
  56. ↑ Leväkotilo Theodoxus fluviatilis - Itämeri. Luontoportti
  57. ↑ Liejukotilo Valvata piscinalis. - Itämeri. Luontoportti
  58. ↑ Ruskomerietana Alderia modesta - Itämeri. Luontoportti
  59. ↑ Sukkulamerietana Limapontia capitata. - Itämeri. Luontoportti
  60. ↑ Liuskamerietana Tenellia adspersa. - Itämeri. Luontoportti
  61. ↑ Teadlased ei pea elus merisiiliku sattumist Pirita randa tõenäoliseks. - Eesti uudised. err.ee
  62. ↑ Stachelhäuter. - Unterwasser-Welt Ostsee
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Läänemere_selgrootute_loend&oldid=6608152"