Meduus
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond. Vastavat sugutut arengujärku nimetatakse polüübiks. Enamasti on meduus vagiilne (vabalt liikuv/hõljuv) ja polüüp sessiilne (kinnitunud).
Meduusid tekivad harilikult polüüpide pungumise teel.
Meduus esineb ainuõõssete hõimkonna hüdra- ja karikloomadel.
Meduuside keha on läbipaistev ja see koosneb kausjast või kellukjast kummikust ning kõlgust. Kummiku servaosadest lähtuvad kõrverakkudega varustatud kombitsad. Üksnes väheste meduuside, näiteks portugali sõjalaevukese kõrverakud on inimesele ohtlikud.
Meduusid suudavad natuke liikuda, lastes oma kummikusse vett sisse ja surudes kummikut kokku: vesi voolab kummikust tahapoole välja ja tõukab meduusi ettepoole. See töötab vaikses vees, aga pinnahoovuste ja tormide vastu meduus ei saa. Sageli, ka Eestis, heidab torm tuhandete kaupa meduuse kaldale.
Läänemeres võib kohata meriristi meduusi arengujärku.
Meduusi nimetus pärineb antiikmütoloogiast, kus Medusa oli koletis, kelle juusteks olid maod. Kõik, kes Medusat nägid, muutusid kiviks. Meduusi kummiku küljest langevad kombitsad hõljuvad vees umbes samamoodi kui juuste asemel olevad maod võiksid õhus liikuda.
Vaata ka muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Meduus |