Meripõis
Meripõis (Physalia) on hüdraloomade klassi putkloomaliste seltsi kuuluv ainuõõssete perekond.
| Meripõis | |
|---|---|
.jpg) Physalia physalis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Ainuõõssed Cnidaria |
| Klass |
Hüdraloomad Hydrozoa |
| Selts |
Putkloomalised Siphonophora |
| Sugukond |
Physaliidae |
| Perekond |
Meripõis Physalia Lamarck, 1801 |
Meripõied elavad India ja Vaikse ookeani troopilistes piirkondades.
Meripõit nimetatakse ka portugali sõjalaevukeseks või portugali laevukeseks, sest keskajal armastasid portugallased oma sõjalaevu kirevalt värvida. [1]
Meripõis on tegelikult paljudest isenditest koosnev koloonia. Koloonia moodustavad ühe ja sama liigi eri tüüpi polüübid. Igal polüübil on oma ülesanne.
Välimus muuda
Meripõis on väga eredalt värvunud. Tema ujupõis küütleb helesiniselt, violetselt ja purpurselt. Kõik ta allarippuvad jätked on ultramariinsed. Kireva värvuse ja märkimisväärse suuruse tõttu on merepinnal ujuv meripõis kaugele näha. [1]
Eluviis muuda
Meripõied elavad soojas meres ligi tuhandest isendist koosnevate rühmadena. Nende valgust läbilaskev läikiv ujupõis on kuni 20 cm pikkune [1], ulatub veest 15 cm välja ja jätab väikese purje mulje. Need loomad suudavad ujuda isegi vastutuult ja hoida kindlat kurssi. Neid võib tavaliselt leida kalda lähedalt merest, kuid soojadel kuudel triivivad nad meelsasti ka pooluste suunas. Tugevad tuuled võivad neid kaldale puhuda.
Toitumine ja sümbioos muuda
Meripõie ujupõie ehk pneumatofoori all leidub hulgaliselt polüüpe, kelle küljes ripuvad kuni 30 m pikad kombitsad [1]. Need on varustatud hulgaliste mürgikapslitega, mida kasutatakse saagi halvamiseks [1]. Püüniskombitsad toovad ohvri (näiteks kala) ujupõiekese all asuvasse polüübikolooniasse, kus spetsiaalne polüübitüüp selle peenestab.
Meripõied võivad elada sümbioosis teiste kalade – nn peibutuskaladega –, kes aitavad neil saaki ligi meelitada.
Paljunemine muuda
Meripõie paljunemine ei ole veel päris selge. Ta on lahksuguline ja harilikult sigib pungumise teel. Polüübid eralduvad põhikolooniast, et luua uusi kolooniaid. Meripõied suudavad pidevalt paljuneda, mis seletab nende suurt hulka. Samuti seletatakse nende kiiret paljunemist sellega, et surres vabastab meripõis oma seemne- ja munarakud vette ning pärast viljastumist arenevad uued isendid.
Mürgikapslid ja oht inimesele muuda
Meripõis on varustatud suure hulga tillukeste kõrvekapslitega (nematotsüstidega). Igas kapslis on rullikeeratud tühi toruke, mis on kaetud tundekarvakestega. Kõrvetiripse ehk knidotsiili puudutamine käivitab selle. Mürgikiud tungivad nagu väikesed harpuunid saagi sisse. Nad sisaldavad ohtlikku, kobra mürgile sarnast mürkainet. Mürgi toimel kalad surevad. Äärmiselt mürgine ainuõõsne Physalia physalis on isegi inimesele ohtlik. Teda esineb India ookeanis ja Vaikses ookeanis. Väiksema liigi – Physalia utriculus'e – kohta pole teada, et ta oleks mõne inimese surma põhjustanud.
Kokkupuude meripõiega põhjustab väga tugevat põletust ja valu, raskemal juhul võib esineda ka šokk ja hingamisprobleemid. Meripõie läbi kannatada saanud inimene, isegi kui ta on hea ujuja, suudab vaevu vee peal püsida. Kiiresti võib inimene raskelt haigestuda koos mitu päeva kestva kõrge palavikuga. [1]