Munarakk
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Inimese munarakk Redigeeri
Inimese munaraku diameeter on 120 µm[1] (s.o 0,12 mm). Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete munakestadega. Munarakkudes on haploidne kromosoomistik: 22 autosoomi ja 1 gonosoom (X). Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes.
Naise munarakud tekivad munasarjades. Inimese munarakud tekivad folikulaarses oogeneesis. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest elu jooksul ovuleerub umbes 400. See on 0,1% kogu naise munarakkude kogusest.
Ajalugu Redigeeri
Imetajate munaraku avastas 1827. aastal embrüoloogia- ja arengubioloogiaalase uurimistöö käigus Eestist pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud teadlane Karl Ernst von Baer.