Polüüp

See artikkel räägib ainuõõssete vormist; kasvaja kohta vaata artiklit Polüüp (kasvaja)

---

Polüüp on üks kahest ainuõõssete esinemisvormist või põlvkonnast meduusi kõrval.

Koralli polüüp

Polüübi keha on tavaliselt tünjas ja selle ülemises otsas on kombitsatest ümbritsetud suu. Polüübid pole liikuvad, sageli on nad substraadile kinnitunud ja moodustavad kolooniaid. Meduusid seevastu on ujuvad üksikorganismid.

Kahe esinemisvormi omamine muudab ainuõõssed väga vormirikkaks ja mitmekesiseks loomarühmaks, kuigi nende organism on lihtsa ehitusega ja siseehitus ühtse plaaniga.

Ainuõõssete hulgas on nii neid loomarühmi, kellel polüüpe üldse ei esine (tõivmeduusiliste selts), kui ka neid, kellel meduuse üldse ei esine (hüdraliste selts). Leidub mittekoloonialisi liike, kelle polüübid suudavad ujuda veepinnal. Ebaputkeliste seltsi kolooniad koosnevad ujuvast polüübist ja tema külge kinnitunud medusoidsetest isenditest. Hüüvetupeliste seltsi polüübid ei moodusta kolooniaid, vaid elavad üksikutena ja kaevuvad pinnasesse.

Polüüpide kolooniad võivad muutuda tohutu suurteks. Ainuõõssete hulka kuuluvad korallid, kes moodustavad korallriffe. Need koosnevad nii merepõhja kui üksteise külge kinni kasvanud polüüpidest. Sealjuures leidub ka niisuguseid koralle, kelle polüübid on võimelised edasi liikuma.