Kärsaklased
Kärsaklased (Curculionidae) on sugukond mardikaid[1], kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.
Kärsaklased | |
---|---|
Diaprepes abbreviatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Alamklass |
Pterygota |
Infraklass |
Neoptera |
Ülemselts |
Endopterygota |
Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Alamselts |
Polyphaga |
Ülemsugukond |
Curculionoidea |
Sugukond |
Kärsaklased Curculionidae Latreille, 1802 |
Kärsaklaste sugukonda kuulub umbes 60 000 liiki.
Klassifikatsioon
muudaKärsaklaste sugukonna klassifikatsioon pole päris selge. Sugukonda liigitatakse järgmised alamsugukonnad:
- Bagoinae C.G.Thomson, 1859
- Baridinae Schoenherr, 1836
- Brachycerinae Billberg, 1820
- Brachyceropseinae Aurivillius, 1926
- Ceutorhynchinae Gistel, 1856
- Conoderinae Schoenherr, 1833
- Cossoninae Schoenherr, 1825
- Cryptorhynchinae Schoenherr, 1825
- Curculioninae Latreille, 1802
- Cyclominae Schoenherr, 1826
- Dryophthorinae Schoenherr, 1825 (vaidluse all)
- Entiminae Schoenherr, 1823
- Erirhininae (vahel ka Brachycerinae)
- Gonipterinae (vahel ka Curculioninae)
- Hyperinae Lacordaire, 1863 (vahel ka Molytinae)
- Leptoniinae (vaidluse all)
- Lixinae Schoenherr, 1823 (vahel ka Molytinae)
- Mesoptiliinae Lacordaire, 1863 (vahel ka Molytinae)
- Molytinae Schoenherr, 1823
- Orobitidinae C.G.Thomson, 1859 (vahel ka Baridinae)
- Platypodinae
- Raymondionyminae (vahel ka Brachycerinae)
- Scolytinae Latreille, 1804
- Xiphaspidinae Marshall, 1920(vahel ka Baridinae).
Kirjeldus
muudaEnamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad. Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. Sellesse kuulub mitmeid aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid, näiteks hernekärsakas, ristikunirplane, õunapuu-õielõikaja, latipihklane ja männipihklane, pähklikärsakas. Toiduainete ladudes tuntakse paari-kolme millimeetri pikkust terakärsakat (Calandra granaria) ja riisikärsakat. Eestis suudavad nad paljuneda ainult siseruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.
Pilte
muuda-
Curculio glandium
-
Rhopalapion longirostre
-
Hypera zoilus
-
Furcipus rectirostris
-
Mononychus punctum-album
Viited
muuda- ↑ Loomade elu 3:267.
Välislingid
muuda- Sissekanne AWD-s
- Sissekanne Catalogue of Life-s
- Sissekanne Fauna Europaea-s
- Sissekanne NCBI-s
- Sissekanne SITI-s
- Sissekanne WoRMS-is
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Curculionidae seisuga 01.02.2014.