Kärsaklased (Curculionidae) on sugukond mardikaid[1], kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.

Kärsaklased
Diaprepes abbreviatus
Diaprepes abbreviatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Alamklass Pterygota
Infraklass Neoptera
Ülemselts Endopterygota
Selts Mardikalised Coleoptera
Alamselts Polyphaga
Ülemsugukond Curculionoidea
Sugukond Kärsaklased Curculionidae
Latreille, 1802

Kärsaklaste sugukonda kuulub umbes 60 000 liiki.

Klassifikatsioon

muuda

Kärsaklaste sugukonna klassifikatsioon pole päris selge. Sugukonda liigitatakse järgmised alamsugukonnad:

Kirjeldus

muuda

Enamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad. Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. Sellesse kuulub mitmeid aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid, näiteks hernekärsakas, ristikunirplane, õunapuu-õielõikaja, latipihklane ja männipihklane, pähklikärsakas. Toiduainete ladudes tuntakse paari-kolme millimeetri pikkust terakärsakat (Calandra granaria) ja riisikärsakat. Eestis suudavad nad paljuneda ainult siseruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.

Pilte

muuda

Viited

muuda
  1. Loomade elu 3:267.

Välislingid

muuda

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Curculionidae seisuga 01.02.2014.