Kärsaklased

Kärsaklased (Curculionidae) on sugukond mardikaid, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.

Kärsaklased
Diaprepes abbreviatus
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Alamklass	Pterygota
Infraklass	Neoptera
Ülemselts	Endopterygota
Selts	Mardikalised Coleoptera
Alamselts	Polyphaga
Ülemsugukond	Curculionoidea
Sugukond	Kärsaklased Curculionidae Latreille, 1802

Kärsaklaste sugukonda kuulub umbes 60 000 liiki.

Klassifikatsioon

Kärsaklaste sugukonna klassifikatsioon pole päris selge. Sugukonda liigitatakse järgmised alamsugukonnad:

• Bagoinae C.G.Thomson, 1859
• Baridinae Schoenherr, 1836
• Brachycerinae Billberg, 1820
• Brachyceropseinae Aurivillius, 1926
• Ceutorhynchinae Gistel, 1856
• Conoderinae Schoenherr, 1833
• Cossoninae Schoenherr, 1825
• Cryptorhynchinae Schoenherr, 1825
• Curculioninae Latreille, 1802
• Cyclominae Schoenherr, 1826
• Dryophthorinae Schoenherr, 1825 (vaidluse all)
• Entiminae Schoenherr, 1823
• Erirhininae (vahel ka Brachycerinae)
• Gonipterinae (vahel ka Curculioninae)
• Hyperinae Lacordaire, 1863 (vahel ka Molytinae)
• Leptoniinae (vaidluse all)
• Lixinae Schoenherr, 1823 (vahel ka Molytinae)
• Mesoptiliinae Lacordaire, 1863 (vahel ka Molytinae)
• Molytinae Schoenherr, 1823
• Orobitidinae C.G.Thomson, 1859 (vahel ka Baridinae)
• Platypodinae
• Raymondionyminae (vahel ka Brachycerinae)
• Scolytinae Latreille, 1804
• Xiphaspidinae Marshall, 1920(vahel ka Baridinae).

Kirjeldus

Enamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad. Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. Sellesse kuulub mitmeid aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid, näiteks hernekärsakas, ristikunirplane, õunapuu-õielõikaja, latipihklane ja männipihklane, pähklikärsakas. Toiduainete ladudes tuntakse paari-kolme millimeetri pikkust terakärsakat (Calandra granaria) ja riisikärsakat. Eestis suudavad nad paljuneda ainult siseruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.

Pilte

• 
  Curculio glandium
• 
  Rhopalapion longirostre
• 
  Hypera zoilus
• 
  Furcipus rectirostris
• 
  Mononychus punctum-album

Välislingid

• Sissekanne AWD-s
• Sissekanne Catalogue of Life-s
• Sissekanne Fauna Europaea-s
• Sissekanne NCBI-s
• Sissekanne SITI-s
• Sissekanne WoRMS-is

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Curculionidae seisuga 01.02.2014.