Pruun-tondihobu
Pruun-tondihobu ehk pruun tondihobu ehk suur tondihobu (Aeshna grandis) on tondihobulaste sugukonda tondihobu perekonda kuuluv kiililine.
| Pruun-tondihobu | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kiililised Odonata |
| Sugukond |
Tondihobulased Aeshnidae |
| Perekond |
Tondihobu Aeshna |
| Liik |
Pruun-tondihobu |
| Binaarne nimetus | |
|
Aeshna grandis (Linnaeus, 1758) | |
Pruun-tondihobu elab Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Aasias. Ta on tavaline Eestis ja Inglismaal, aga puudub Šotimaalt.
Ta elab rohke taimekasvuga tiikides, järvedes ja vooluveekogudes. Tal on kindel jahiterritoorium, mille piire ta tarmukalt sissetungijate vastu kaitseb.
Pruun-tondihobu eristub teistest kiilidest hästi. Ta on hästi äratuntav isegi lennul oma pruuni keha (ainus pruun eristiivaline kiil Eestis) ja pronksjate tiibade järgi. Kui ta istub, on isasel märgatavad sinised laigud tagakeha teisel ja kolmandal segmendil; emasel need puuduvad. Tiibade siruulatus on 95–105 mm ja sellega on ta kõigest pisut väiksem kui
kuningkiil. Kehapikkus on tiibade siruulatusest märksa väiksem: 70–78 mm. Silmad on pruunid, isastel siniste laikudega[viide?]. Pruun-tondihobu lendab hästi ja teda võib kohata ka veest kaugel.
Emane muneb munad vahetult veepinna alla taimevartele. Röövikud kooruvad järgmisel aastal. Nad on peamiselt mustvalged ja elavad põhiliselt veetaimedel. Vastsestaadium kestab paar-kolm aastat. Valmikud ei talvitu.
Pruun-tondihobu lendab juulist septembrini.
Ta kuulub soodsas seisundis liikide hulka.
Teaduslikult kirjeldas pruun-tondihobu esimesena Linnaeus aastal 1758.
Välislingid muuda
- Pruun-tondihobu andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pruun-tondihobu |