Tavaline kamarlane
Tavaline kamarlane (Einhornia crustulenta) on merelise päritoluga üheaastane sammalloomaliik.[1]
Tavaline kamarlane | |
---|---|
Kamarlane üld- ja lähivaates | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Sammalloomad Bryozoa |
Klass |
Paljassuused Gymnolaemata |
Selts |
Cheilostomatida |
Sugukond |
Electridae |
Perekond |
Einhornia |
Liik |
Tavaline kamarlane |
Binaarne nimetus | |
Einhornia crustulenta (Pallas, 1766) | |
Sünonüümid | |
|
Kirjeldus muuda
Tavalise kamarlase keha on koorikulaadne, valkjas ja võrkja lubitoesega ning kinnitunud substraadile. Substraadina kasutab ta makrofüüte, veeloomi (limused, tõruvähid) ja kive, mille ümber koloonia moodustab neid matina katvaid pindu. Koloonia loomikud võivad olla piklikud, ristkülikukujulised või ovaalsed, valkjat värvi, eraldatud üksteisest kitsaste soontega, nii et tekib võrkjas pind. Loomikute läbimõõt on u 0,5–0,3 mm ja nende pinda katab kolmveerandi ulatuses membraan ja ülejäänud lubjasisaldusega kilbike (gümnotsüst).[2]
Levik muuda
Liik eelistab lainetuse eest varjatud kohti, kuid teda leidub ka mõõdukalt avatud merepiirkondades.[1] Elab Läänemeres, Hollandi rannikuvetes, Põhjamere lõunaosas ja Vahemere lääneosas; leide on ka Ameerika Ühendriikidest ja Indiast.[2] Kamarlast on leitud kõikjalt Eesti rannikumerest, välja arvatud kirderannikult[3].
Ökoloogia muuda
Kamarlane eelistab mesotroofset veekeskkonda, aga saab elada ka eutroofses vees. Liik on keskmise reostustundlikkusega. Ta on avarasoolaline ja talub soolsuse langemist kuni 2 promillini. Loom toitub hõljumist.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2024. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 A sea mat (Einhornia crustulenta). - The Marine Life Information Network
- ↑ Einhornia crustulenta (Pallas, 1766) . - eElurikkus