Suur tähnikmüsiid
Suur tähnikmüsiid (Praunus flexuosus) on müsiidiliste seltsi kuuluv vähilaadne, Läänemeres tavaline liik.
| Suur tähnikmüsiid | |
|---|---|
_(28691591852).jpg) Suur tähnikmüsiid | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Ülemvähid Malacostraca |
| Selts |
Müsiidilised Mysida |
| Sugukond |
Kuulmiksabalased Mysidae |
| Perekond |
Tähnikmüsiid Praunus |
| Liik |
Suur tähnikmüsiid |
| Binaarne nimetus | |
|
Praunus flexuosus O. F. Müller, 1776 | |
Kirjeldus
muudaSuur tähnikmüsiid on suhteliselt pikk (u 25 mm) ja sale koorikloom, kelle keha keskosa on iseloomulikult painutatud - tunnus, mis eristab teda teistest müsiididest. Määramistunnused on sabalehviku otslüli ja tundlate kõrval olevad meelejätke plaadid. Suurel tähnikmüsiidil on saba otslülis kitsas sälk ning tömbi otsaga sensoorsed tundlate plaadid on kitsad, oma laiusest 7–8 korda pikemad (teisel liigil Praunus inermis on need poole lühemad ja laiemad). Suur tähnikmüsiid võib värvuselt olla eri rohekat, punakat või pruuni tooni, sageli läbipaistvam kui sarnane liik Praunus inermis. Mõlemad liigid võivad muuta oma värvi, et sulanduda ümbritsevasse keskkonda. Nagu muudel vähkidel, on emastel suur haudetasku (marsupium), mida võib näha suvel, kui liik paljuneb.[1]
Levik
muudaSuur tähnikmüsiid on tavaline Põhja-Euroopa vetes Briti saartest Skandinaavia rannikumeredeni ja Läänemereni. Lisaks rannikule leiab liiki ka estuaaridest ja tõusuveelaguunidest. Liiki on alates 1960. aastatest leitud ka Põhja-Ameerikast (Rhode Island kuni Nova Scotia) ja Islandilt.[2] Läänemeres leidub teda mere lõunaosast Soome lahe keskosani ja Selkämerest Merenkurkkuni. Liik areneb kõige paremini kalda pruunvetikataimestiku läheduses, vaid kohati kuni 15–20 m sügavusel.[1]
Eluviis
muudaSuur tähnikmüsiid on kõigesööja ja püüab jalgadega veest pisiorganisme või detriidiosakesi. Nad võivad jahtida ka suuremat saaki, kaasa arvatud oma liigikaaslasi.[1]
Liik on taimestikulembene ja elutseb peaaegu eranditult aladel, kus kasvab hulgaliselt veetaimi. Tähnikmüsiidid sigivad Läänemeres vaid suvel ja annavad aastas tavaliselt kaks põlvkonda.[3]