Poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. Ka poilaste valmikud ja vastsed, nagu ka lepatriinud, ronivad taimede lehtedel, kartmata enda ärasöömist.

Poilased
Kartulimardikas
Kartulimardikas
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Alamklass Välislõugsed Ectognatha
Selts Mardikalised Coleoptera
Sugukond Poilased Chrysomelidae
Poilaste sugukonna liige Aulacophora indica

Paljud liigid eritavad kaitseks kehaliigestest mürgist vedelikku. Peaaegu eranditult kaitsevad poilased ennast aga mahakukkumise abil. Ohu korral tõmbavad nad tundlad ja jalad keha alla (sellest ka poilaste nimetus) ja pillavad ennast maha.

Enamik poilasi on silmapaistvalt punased, sinised, kollased, mõned on lausa vikerkaarevärvides helkivad. On ka tagasihoidliku tumeda või heleda värvusega poilasi. Näiteks vesiroosimardikad (alamsugukond: roomardiklased), kelle keha on rohekas, punkteeritud ülakülg helgib metalselt, keha alakülg on kaetud tihedalt paiknevate karvakestega ning paistab seetõttu valkjas pikk ja üsna sihvakas. Nii meenutavad nad välimuselt siklasi. Mõned poilased on üleni või osaliselt täpilised. Enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad.

Kui lepatriinulased on röövtoidulised, siis poilased on taimetoidulised. Kui poilasi on palju, võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida (kartulimardikas).

Poilaste vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud. Nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud. Nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku. See on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida.

Eesti liikidega perekondi

muuda

Eestis elavaid liike

muuda

Kirjandust

muuda
  • Haberman, Harald 1962. Eesti hüpikpoilased (Chrysomelidae, Halticinae). Tartu: Zooloogia ja Botaanika Instituut.

Galerii

muuda