Põhjamere garneel

Põhjamere garneel, ka harilik krevett (Crangon crangon) on kümnejalaline vähilaadne garneeli (Crangon) perekonnast.

Põhjamere garneel
Põhjamere garneel veekogu liivapõhjal
Põhjamere garneel veekogu liivapõhjal
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond Vähid Crustacea
Klass Ülemvähid Malacostraca
Selts Kümnejalalised Decapoda
Sugukond Crangonidae
Perekond garneel Crangon
Liik Põhjamere garneel
Binaarne nimetus
Crangon crangon
Linnaeus, 1758
Sünonüümid
  • Astacus crangon (Linnaeus, 1758)
  • Cancer crangon Linnaeus, 1758
  • Crago vulgaris (Fabricius, 1798)
  • Crangon maculatus Marcusen, 1867
  • Crangon maculosa Rathke, 1837
  • Crangon rubropunctatus Risso, 1816
  • Crangon vulgaris Fabricius, 1798
  • Steiracrangon orientalis Czerniavsky, 1884

Kirjeldus

muuda

Põhjamere garneel on 30–50 mm (kuigi on leitud ka kuni 90 mm pikkusi isendeid) pikkune garneel, kes on levinud Põhjamere lõunapoolses osas, Iiri meres, Läänemeres, Vahemeres ja Mustas meres. Ta on reeglina merepõhjaga sama värvi, helepruun või beež väikeste tumedate tähnidega. Karapaks on pea pool pikenenud, ulatudes silmade vahele (rostrum). Painduv tagakeha lõpeb lehvikja telsoniga.[1]

Ökoloogia

muuda

Täiskasvanud garneelid elavad epibentiliselt eelkõige jõgede lehtersuuete madalas vees ja rannikulähedastes vetes. Tavaliselt on isendeid hulgakaupa ja neil on suur mõju oma ökosüsteemile.

Põhjamere garneel toitub öösel, päevasel ajal poeb liiva sisse. Toitumises on nad oportunistid, kes söövad seda, mida on rohkem saadaval, ja ei põlga ära ka väiksemate liigikaaslaste söömist. Tavalisemad saakloomad on põhjas elavad pisivähid (kirpvähilised, müsiidilised, aerjalalised), hulkharjasussid, aga ka kalamaimud.

Põhjamere garneel on oma arvukuse tõttu oluline saakloom suurematele loomadele, nagu kalad, merelinnud ja -imetajad.

Emasvähid saavutavad suguküpsuse umbes 22–43 mm pikkusena, isasloomad 30–45 mm pikkusena. Munadest koorunud vastsed elavad hõljumis ja läbivad viis kestumist, enne kui laskuvad elama merepõhja.

Kulinaaria

muuda

Põhjamere garneeli süüakse delikatessina eriti Belgias, Põhja-Saksamaal ja Inglismaal, aga ka Prantsusmaal, Hollandis ja Taanis. Belgias on neist tehtav roog croquette crevette[2], Belgias ja Hollandis tomate-crevettes ja Inglismaal potted shrimps[3].

Garneeli aastane väljapüük 2014. aastal oli 44 835 tonni, peamisteks püüdjateks on Saksamaa ja Holland.[4]

Viited

muuda