Kukruse lade (läti keeles Kukruzes, vene keeles Кукрузеский)[1] on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku vanim eristatud regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis. Seda hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1879. Lade on nime saanud Kukruse asula järgi Toila vallas Ida-Virumaal. Lademe stratotüüp asub Kukrusel kinnikasvanud kraavis, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Savala puurauk.[2]

Kukersiit ehk Eesti põlevkivi

Kukruse lademel lasub Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Haljala lade ja selle all lamab Uhaku lade. Lademe vanus on 460,9...458,2 miljonit aastat. Koos Uhaku, Lasnamäe ja Aseri lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Sandby lade.

Litostratigraafiliselt vastavad sellele Loode-Eestis Pihla kihistu, Põhja-Eestis Viivikonna kihistu, milles on eristatud Kiviõli, Maidla ning Peetri kihistikud, Lõuna-Eestis aga Dreimani kihistu, lisaks veel Kriaunose kihistik. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[3] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Dalby kihistu lubjakivi.[4]

Lademe avamusala ulatub Põhja-Eestis Pakri lahest Viivikonnani, läbides Paldiski, Klooga, Kiviõli, Kohtla-Nõmme ja Jõhvi. Lade paljandun näiteks Põhja-Eesti panga lääneosas, moodustades ülemise osa Osmussaare pangal ja Suur-Pakri pangal.[5]

Lade koosneb Osmussaare-Mehikoorma joonest kirde pool kukersiidist ja lubjakivist, osaliselt ka merglist. Lääne-Eestis koosneb lade lubjakivist ja merglist. Lademe paksus 4...25 meetrit. Selle fossiilide fauna on ordoviitsiumi lademetest kõige rikkalikum.[6]

Uhaku ja Kukruse lademete vaheline piir on globaalses stratigraafias piiriks Darriwili ja Sandby lademete vahel.[7]

Viited

muuda
  1. Stratigraafia Komisjon: "Stratigraafia terminoloogia"
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  4. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  5. Kalle Suuroja Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol, Tallinn 2006, lk. 50
  6. Kukruse Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3
  7. "Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2020. Vaadatud 15. detsembril 2018.