Kukersiit
Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.[1]
Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest[2]. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile Entophysalis major, mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.
Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav põlevkiviõliks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.
Kukersiit on regionaalne kiviminimetus. Eestis on kukersiit tuntud põlevkivina. Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Eesti kukersiit asub Kukruse lademes.
Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. Põhja-Eesti panga lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga mida lõuna poole, seda sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.
Kukersiidi mineraalsed lisandid koosnevad peamiselt vähese magneesiumisisaldusega kaltsiidist, dolomiidist ja ränipurdkivimist. Raskmetalle selles ei leidu.
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[3] Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[4]
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud August Wilhelm Hupel 1777[5]. Kivim on saanud nimetuse Kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi[6]. Kivimi nimetas baltisaksa geoloog Friedrich Schmidt[7].
Viited muuda
- ↑ Kukersite--An oil shale of Ordovician age: Origin, occurrence, and geochemistry Bauert, H, 1992
- ↑ Bauert, H. ja Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas ja A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
- ↑ A. Raukas, H. Viiding. "Maavarad". Kogumikus A. Raukas (koostaja), Eesti Loodus, Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995. Lk 82–85. ISBN 5440013555
- ↑ H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 313. ISBN 9985501853
- ↑ A. W. Hupel. "TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland". Bd. II. Riga 1777. 1–768
- ↑ A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347
- ↑ H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853
Kirjandus muuda
- Aarna, A. (1989). Põlevkivi. Valgus. 191 lk.
- Bauert, H. ja Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas ja A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853
- Kattai, V. (2003). Põlevkivi – õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. 162 lk. ISBN 9985815467
- Kattai, V., Saadre, T. ja Savitski, L. (2000). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus. 226 lk. ISBN 9985815300