Kiviõli Keemiatööstus
Kiviõli Keemiatööstus (lühendatult KKT) on Ida-Viru maakonnas Kiviõlis tegutsev ettevõte (osaühing), mis toodab peamiselt põlevkiviõli ning soojus- ja elektrienergiat. Ettevõte kuulub Alexela Gruppi.[1]
| Kiviõli Keemiatööstuse OÜ | |
|---|---|
| Asutatud | 1997 |
| Peakorter | Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond |
| Võtmeisikud | Toomas Tamm |
| Valdkonnad | põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine, killustiku tootmine, elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast, mootorikütuse hulgimüük |
| Omakapital | 3 195 582,00 |
| Koduleht | https://www.keemiatoostus.ee/ |
Ettevõte saab toorme Põhja-Kiviõli karjäärist.[1] Kiviõli Keemiatööstus kasutab lisaks Moldova kruusakarjäärile ka Kolustre kruusakarjääri ning Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri.
Aastas toodetakse ettevõttes kuni 65 000 tonni toorpõlevkiviõli.[2] 2022. aastal toodeti ettevõttes 102 000 tonni põlevkiviõli, mis oli senine rekord.[3]
Ettevõttes toodetud soojus- ja elektrienergiat kasutatakse nii ettevõtte enda käitamiseks kui ka kaetakse Kiviõli soojusenergia vajadused.[1]
Ettevõttes töötab umbes 600 inimest. Töötajatest suurem osa on Lüganuse valla elanikud.[1]
Ajalugu
muuda
Eesti põlevkivitööstuse ettevõte Eesti Kiviõli loodi 1922. aastal.[1] 1920. aastal andis Eesti Mäeamet Saksa kapitalil põhinevale AS Põhja paberi- ja puupapivabrikule loa alustada “luuretöid” Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal andis vabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri, kus alustati põlevkivi avakaevandamist. 1927. aastal ehitati Eesti Kiviõli esimene katseline tunnelahi võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks. 1931. aastal valmis Franz Krulli tehasest pärit esimene kahe tunnelahjuga õli- ja bensiinitehas, millest sai Kiviõli Põlevkivikeemiatehase eelkäija. 1938. aastal sai Kiviõli kaevandus suurimaks Eestis; kaevanduse toodang oli üle 0,5 miljoni tonni aastas. Teises maailmasõjas, 10. augustil 1941 hõivasid Saksa väed tehase, ja kogu põlevkivibassein läks üle firmale Baltische Ölgesellschaft in Estland. Sakslased ehitasid suurejoonelise tööstuskompleksi koos kahe uue tunneahju, kaheksa gaasigeneraatori ja jõujaamaga. Sellel ajal olid tehases tööl ka sisse toodud eri rahvusest inimesed ning sõjavangid, viimased töötasid eraldi jaoskondades. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu, mis pidas remontimata vastu kuni kaevanduse sulgemiseni. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused.
1944. aastal hakkas Nõukogude armee kaevandust ja tehast taastama, 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning esimese toodangu andis uuesti ka bensiinitsehh. 1947. aastal anti tehases käiku veel üks tunnelahi ja soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandus. 1952. aastal hakati kaevanduse tarbeks uut administratiiv-olmehoonet ehitama, see valmis 1955. aastal. 1953. aastaks oli töös kuus generaatorit ning valmis sai uus katseseade võimsusega 200 tonni peenpõlevkivi ööpäevas. 1960.–1970. aastatel anti käiku pesemisvahendite tsehh ja formaliinitsehh. 1980. aastatel sisaldas Kiviõli tehases toodetavate põlevkiviõlide ja vees lahustuvate põlevkivisulfinoolide baasil valmistatavate toodete nimekiri üle 30 nimetuse, sh mastiksid, lakid, epoksü- ja muud vaigud.
1998. aastal Kiviter AS pankrotistus ning tehas suleti kümneks kuuks, 1999. aastal ostis T.R Tamme Auto OÜ tehase.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ettevõttest. Kiviõli Keemiatööstus, vaadatud 1.09.2021.
- ↑ Kiviõli Keemiatööstus kasvatab riigi toel kasumit. Ärileht, 1. märts 2018
- ↑ "Eesti Energia toodab põlevkiviõli rekordkogustes" ERR, 19. juuli 2023
Välislingid
muuda- Koduleht
- Kiviõli Keemiatööstus tõmbab õlitootmist koomale. Põhjarannik, 30. aprill 2020.
- VKG ja Kiviõli Keemiatööstus asuvad plastjäätmetest õli ja gaasi tootma, postimees.ee, 26. jaanuar 2022