Küttejõu karjäär

Küttejõu karjäär oli Ida-Virumaal Kiviõli linna piires paiknenud põlevkivikarjäär.

Asendikaart

Küttejõu karjäär alustas tööd 1920ndail aastail, 1924. aastal ehitati Kiviõli raudteejaamast haruraudtee ja 1925. aastal hakkas praeguse Kiviõli asula lõunaserva kohal tööle karjäär. Kaevandus kuulus aktsiaseltsile “Kütte-Jõud”, mille omanik oli Tallinna Põhja paberi ja puupapivabrik. Küttejõu karjäär oli tollal ainuke Eesti kapitalile rajatud erakaevandus. Karjääri juurde rajati kümmekonna majaga töölisasula ja 1925. aastal rajati Küttejõu raudteejaam, et teenindada läheduses asunud Küttejõu põlevkivikarjääri. Jaam oli ühtlasi karjääri haruteeraudtee liitumiskohaks Tallinna–Narva raudteega.

AS “Kütte-Jõud” oli arvestatav põlevkivi tootja. Erakaevanduste hulgas oli ta pikka aega konkurentsitult esimene ning ületas 1920-ndate lõpul oma umbkaudu saja tuhande tonnise aastatoodanguga enamikku riigikaevandusigi. Üks edu aluseid oli kindlasti toonaste karjääride moodsaim tehnika: auruekskavaator kopamahuga 3 m³ ja lihtne laadimissild (# 1). Pavandu riigiettevõttes murti põlevkivi käsitsi, teistes erakarjäärides olid aurulabidad kopamahuga ligikaudu 1 m³. 1933. aastal avati ka allmaakaevandus.

1947. aastal, kui avakarjäär suleti andis Küttejõu kaevandus 317 000 tonni põlevkivi. Allmaakaevandus jätkas veel tööd ja 1951. aastal ühendati see Kiviõli põlevkivikaevandusega. Küttejõu töölisalev ühendati Kiviõli linnaga 1957. aastal.

Välislingid

• Mait Sepp, Margus Pensa, Mis saab maast pärast kaevandust: Küttejõu karjääri lugu, Eesti Loodus, 2007/9
• Küttejõu karjäär, geoloogia.info