AS Küttejõud

AS Küttejõud (ka: AS Kütte-Jõud) oli aastatel 1920–1940 Kiviõlis tegutsenud kaevandusettevõte[1].

Ettevõte oli Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühingu tütarühing[1].

1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule loa alustada maardlauuringuteks Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. Aastal 1922 sai ettevõte loa Püssis põlevkivikaevanduse rajamiseks[1] ja 1920ndail aastail alustas tööd Küttejõu karjäär.

Kiviõli 1936. aastal

1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele Kiviõli põlevkivikaevanduse, kus alustas põlevkivi avakaevandamisega. AS “Kütte-Jõud” oli arvestatav põlevkivi tootja. Erakaevanduste hulgas oli ta pikka aega konkurentsitult esimene ning ületas 1920-ndate lõpul oma umbkaudu saja tuhande tonnise aastatoodanguga enamikku riigikaevandusigi. Üks edu aluseid oli kindlasti toonaste karjääride moodsaim tehnika[2].

1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilise töötlemisega. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks[3]. Aastal 1939 oli ettevõtte toodang 132 000 tonni[1]. Ettevõttes töötas 200–250 inimest[1].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 273.
  2. Mait Sepp, Margus Pensa, Mis saab maast pärast kaevandust: Küttejõu karjääri lugu, Eesti Loodus, 2007/9
  3. Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)