Mastiksi tükikesed
Mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus)
Mastiksipisarate kogumine Chiosel

Mastiks ehk mastiksivaik on hele- kuni rohekaskollane taimne vaik, mida saadakse mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus) vaigust. Vaigutaoline mahl kogutakse kokku ja kuivatatakse päikese käes, nii et see muutub rabedateks ning poolläbipaistvateks tükkideks. Põhiliselt toodetakse seda Chiose saarel Kreekas.

SaamineRedigeeri

Mastiksit toodetakse Chiose saarel Kreekas ning Euroopa Liidus on tegemist kaitstud päritolunimetusega (protected designation of origin). Mastiksi tootmist saarel kontrollib külade ühistu "Mastichochoria", mis asub Lõuna-Chioses. Traditsiooniliselt toodetakse mastiksit ka Çeşme poolsaarel Türgi rannikul, kaheksa meremiili kaugusel Chiose saarest, kus looduslikud tingimused on sarnased ja sobivad mastiksi tootmiseks.

Mastiksit kogutakse juuli algusest oktoobri alguseni. Puude ümbrus puhastatakse ja puude alla puistatakse kaltsiumkarbonaati. Seejärel, algul iga 4–5 päeva tagant, hiljem iga 5-10 päeva järel tehakse sisselõiked puu koorde. Vaik voolab sisselõigetest ja taheneb maapinnal. Kuiva mastiksi tükid korjatakse kokku ning puhastatakse.

OmadusedRedigeeri

Mastiksit kaubastatakse tilgakujuliste valkjas- kuni rohekaskollaste läbipaistvate tükikestena. Närimisel vaik pehmeneb ja muutub säravvalgeks ja läbipaistmatuks kummitaoliseks materjaliks. Maitse on alguses mõru, kuid pärast mõningast närimist muutub mastiksi maitse värskeks, kergelt männi- või seedrimaitseliseks[1].

Mastiks sisaldab kummisid, vabu mastikshappeid ja eeterlikke õlisid. Sulamistemperatuur 105-150° C[2]. On neutraalne vaik. Lahustub täielikult benseenis, eetrites, tärpentinis ja etanoolis, üsna hästi atsetoonis ja bensiinis. Soojendamisel lahustub hästi ka õlides. Aja jooksul kollastub[3].

KasutamineRedigeeri

KunstisRedigeeri

Mastiksvaiku on kasutatud õlimaalitehnikas nii värvidesse segatud maalimisõlide koosseisus kui ka maalide lakkimiseks, tavaliselt lahustatakse vaik selleks tärpentinis. Peamiselt kasutatakse maali kattelakkides ja kullaalusteks lakkideks. Kasutati 17.-18. sajandil põhilise maalikattelakina, kuid 18. saj. lõpus asendati teiste vaiklakkidega, sest vananeb kiiremini kui näiteks dammarvaik. Mastiksist tehtud lakk muutub peale kuivamist matiks.

19. saj. olid kasutuses ja väga moodsad nn. tiksotroopsed geelid: pliiatsetaat (sikatiivina) + puhas linaseemneõli + mastiks). Taoline kattelakk aga tumenes kiiresti (tekkis mustjas pliisulfiid) ja pind muutus ruttu krakelüüriderohkeks.

MeditsiinisRedigeeri

Mastiksi kasutamise ravimites on pikk ajalugu, see ulatub antiikaega. Mastiksil on põletikuvastane, seenhaiguste vastane ja antibakteriaalne toime, seda kasutatakse ravimites ja nahahooldustoodetes[4].

ToidulisandinaRedigeeri

Kreekas ja Küprosel kasutatakse mastiksivaiku ka ka köögis - näiteks ouzo maitsestamiseks, samuti erinevate saiade ja küpsetiste (nt tsoureki) koostises[5].

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri