Ava peamenüü
Linaõli

Linaõli on hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli.

Sisukord

Keemiline koostis ja bioaktiivsed ühendidRedigeeri

Külmpressi linaseemneõli sisaldab tähtsaid rasvhappeid nagu α-linoleenhape, mis on bioloogiline eelühend oomega-3-rasvhapetele nagu eikosapenaeenhape, oleiinhape, linoolhape jt.

Külmpressi linaseemneõli sisaldab ka vaha. Vaha sisaldab steariinhapet (18,7%), oroothapet (32,5%), etüülalkoholi (43,1%) ja süsivesikuid (7%).

Külmpressi linaõli sisaldab veel linavaiku, mis koosneb ligikaudu 20% proteiinist, 10% tuhast ning 30% ulatuses lahustuvatest ja söödavatest kiudainetest: polüsahhariidid, polüpeptiidid, glükoproteiinid.

Linaseemneõli keskmine joodi sisaldus on 179. Lina glükeemiline indeks (suhkur on GI skaalal 100) on 32. 100 g jahvatatud linaseemneid (soovituslik päevakogus siiski mitte üle 25–50 g) ära süües saame 450 kilokalorit: sellest kuni 40 g rasva, 30 g süsivesikuid, 3 g mineraale, 7 g kiudaineid ja 20 g valku.

Linaõli sisaldab hulgaliselt proteiine[1], vitamiine[2], flavanoide (luteoliin), askorbiinhapet ja mitmeid elemente. Olulised lina bioloogilised koostisosad on ka steroidid ja fütokemikaalid. Linaseeme sisaldab värskena 100 g kohta 0,3 g lignaane.

MürgisusRedigeeri

Seemne endospermis ning lehe ja juurte vakuoolides asuv linamariin muundub raku seinte purunemisel tsüanogeenseks glükosiidiks ja hüdrolüüsitakse mürgiseks vesiniktsüaniidiks.

Vesiniktsüaniid on ohtlik kõigile selgroogsetele loomadele – ka inimestele. Surmav kogus ühe annusena (mürgised ained ei akumuleeru) algab 35–150 µmol/kg kohta.

 
Kodune linapress

ValmistamineRedigeeri

Kodustes tingimustes saab linaseemneõli valmistada kui purustada ja tampida seemned, keeta neid piisavas koguses vees ning koguda kokku keeduse peal hõljuv rasv. Külmpressi linaseemneõli valmistamiseks seemned purustatakse ja pressitakse ilma kõrgemaid temperatuure kasutamata.

KasutamineRedigeeri

RaviminaRedigeeri

Külmpressi linaseemneõli suurendab rakuplasma oomega-3-rasvhapete kontsentratsiooni. Küllastumata rasvhapped[3] on südame esmaseks energiaallikaks ning kaitsevad südant ning veresooni ateroskleroosi (veresoone seinte paksenemine kolesterooli ja proteiini ühendite ning valgete vereliblede ladestumise läbi) ja teiste põletikuliste ning rütmihäiretega seotud seisundite eest.

Linaseemneõli ja vee segu vahekorras 1:1 võib kasutada põletuste raviks; juuste väljalangemise korral soovitatakse pesta pead selle seguga 1 kord päevas.

Linaseemneõli kapslidRedigeeri

Apteekides on linaseemneõli saadaval ka kapslitena. Kapslite manustamisel tuleb kindlalt järgida kasutusjuhiseid nii koguste kui ka manustamisaegade osas (nt tund enne või pärast ravimite võtmist), kuna linaõlikapslid võivad sekkuda ravimite metabolismi.

 
Kuumpressitud linaõliga töödeldud puit

VärnitsRedigeeri

Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi.

Tehniline linaõliRedigeeri

Tehnilist linaõli (valmistatakse mürkkemikaalide osalusel) kasutatakse biodiislikütuse tootmiseks, värvide, lakkide, peitside koostises, loomanahkade töötlemisel, määrdeainena, vahana, linoleumi tootmiseks, roostetõrjena. Linaõli kasutatakse libisemisvastase ainena sellistel betoonpindadel nagu kõnniteed, trepid jne, kus külmumine ja sulamine põhjustavad materjali moondumist.

 
Linakook

SäilitamineRedigeeri

Kuna linaõli oksüdeerub valguse, õhu (mõlema nimetatu osalusel hakkab kiirendatult toimuma linaõli küllastumata rasvhapete muundumine) ja kuumuse käes kiiresti, tuleks teda säilitada soovitatavalt tumedat värvi õhukindlalt suletavas nõus ja valguse ning liigse soojuse eest kaitstud kohas (nt kelder, külmkapp). Kord avatud õlipudelit tuleks hoida õhukindlalt suletuna külmkapis. Külmpressi linaseemneõli on üsna lühikese säilivusajaga.

LinaseemnekookRedigeeri

Õli pressimise käigus järele jäävad seemnekestad väljutatakse pressist kokkupressituna, seda massi nimetatakse linaseemnekoogiks. Linaseemnekooki kasutatakse linnu- ja loomasöödana, aga ka muldade väetamiseks (ehk linaseemnesõnnikuna). [4]

ViitedRedigeeri

  1. 2 spl linaseemet sisaldab : alaniini (4 g), arginiini (10,8 g), aspargiinhapet (10 g), tsüstiini (3,8 g), fenüülalaniini (4,5 g), glutamiinhapet (20,2 g), glütsiini (6,0 g), histidiini (2,9 g), isoleutsiini (4,6 g), leutsiini (6,2 g), lüsiini (3,9 g), metioniini (2,3 g), proliini (4,5 g), seriini (3,2 g), treoniini (4,6 g), trüptofaani (2,3 g), türosiini (2,7 g), valiini (5,2 g)
  2. B-rühma vitamiine B1, B2, B3, B4, B5 jne ning vitamiine C ja E alfa-, gamma- ja deltatokoferoolina.
  3. Süda ja veresoonkond ning närvisüsteem ei omasta küllastunud rasvasid ning need ladustatakse südamelihases ja ka mujal organismis kui orgaanilised ladestised. Need blokeerivad vereringet, kahjustavad südant, takistavad rakkude uuenemist ning vere ja lümfivedelike ringlust. Nimetatud ringlevate süsteemide bioelektriline toimine aeglustub ja kohati halvatakse täielikult. Seetõttu on ülimalt eluline küllastamata rasvhapete tarbimine, mis ühinevad nii valkude kui hapnikuga, kandes neid sel moel läbi südame-veresoonkonna, närvisüsteemi, lümfiringluse jne.
  4. Komisjoni määrus (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 1.08.2013)

VälislingidRedigeeri