Karlova
See artikkel räägib Tartu linnaosast; Pihkva oblasti Petseri rajooni küla kohta vaata artiklit Karlova (Pihkva oblast); Slovakkia küla ja valla kohta vaata artiklit Karlová; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Karlova (täpsustus) |
Karlova on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe paremal kaldal kesklinna ja Ropka linnaosa vahel.
Karlova pindala on 230 ha[1]. 2012. aasta 1. jaanuaril elas seal rahvastikuregistri andmeil 9073 inimest.
Asukoht
muudaLinnaosa piirideks on Võru tänav – Väike-Tähe tänav – Tähe tänav – Pargi tänav – Kalevi tänav – Aida tänav – Emajõgi – sadama raudtee[2]. Karlova jaguneb kolmeks piirkonnaks: Ees-Karlova, Taga-Karlova ja All-Karlova. Ees-Karlova jääb Pargi, Tähe ja Õnne tänava vahele.[3] All-Karlovaks loeti Kalevi tänava ja Emajõe vahelist ala, selle endine Riia eeslinn, alev Kalevi tänava piirkonnas ning 19. sajandil hoonestatud ala Kalevi, Aleksandri ja Turu tänava ääres kuni Ropka mõisa piirini ja Rebase tänavani. Taga-Karlova ehk Ropka-alune oli algselt Piiskopimõisa ja Purde talu maadele tekkinud eeslinn Rebase ja Kalevi tänavast kuni Purde ja Alevi tänavani.[4]
Rahvastik
muuda2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Karlovas 8856 inimest, neist 4853 naist ja 4003 meest. Karlova elanikest 1008 olid vanuses 0–6 aastat, 1131 vanuses 7–18 aastat, 5486 vanuses 19–64 aastat ja 1231 vähemalt 65-aastased.[5] Linnaosa asustustihedus oli 3850 in/km2. Karlovas elas 9,05% tartlastest.[1]
Ajalugu
muudaKarlova alal tehtud väljakaevamistel on leitud kiviaegse asustuse jälgi. Linnaosa järgi on saanud nimetuse Karlova tüüpi kivikirves. Linnastumise eel paiknes selles piirkonnas Karlova mõis, mille tuntuim omanik 19. sajandil oli poola päritolu Vene literaat Faddei Bulgarin, kelle ajal kujunes mõisast kohaliku vene kultuurielu keskus.
Linnaosa sai alguse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Karlova mõisa maadele rajatud majadest, mis kuulusid peamiselt eestlastele. Kuni Karlova ühendamiseni Tartu linnaga 1916. aastal ei kehtinud seal linna ehitusnõuded, seepärast kerkis sinna arvukalt odavaid puust kortermaju ning asum pälvis halvustava hüüdnime Pilpaküla.[6] Karlovast kujunes Tartu suurim eeslinn[4], keskseteks said Tähe ja Karlova (nüüdne Kalevi) tänav.[7] 1920. aastail lisandus pilkenimi Frommlinn paljude hoonete arhitekti Fromhold Kangro järgi.[4] Tänu 20. sajandi algusest pärinevale puitarhitektuurile on suur osa Karlovast tunnistatud miljööväärtusega hoonestusalaks.[8]
Haridus
muudaKarlova on rikas haridusasutuste poolest: seas tegutsevad Tartu Forseliuse Kool, Tartu Karlova Kool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kunstikool, Tartu I Muusikakool, eramuusikakool Helivõlu ja Tartu Erakool, lasteaiad Karoliine ja Helika ning Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.
Kultuur
muudaKarlovas on elanud palju kultuuriinimesi: luuletaja Anna Haava, kirjanikud Albert Kivikas ja August Kitzberg, kunstnikud Elmar Kits, Varmo Pirk, Heldur Viires ja Lembit Saarts, kunstiajaloolane Enriko Talvistu, näitleja Hannes Kaljujärv jpt.[4]
Ühistegevus
muudaLinnaosas tegutseb Karlova Selts, mis annab 2010. aastast kord aastas toimuvaiks Karlova päevadeks välja ajalehte Kirev Karlova[9].
Arhitektuur
muudaAsum on suhteliselt terviklik, Tartu ulatuslikud sõjapurustused läksid Karlovast suuresti mööda.[7] Suurem jagu linnaosa tänapäevasest hoonestusest valmis 1910. aastate alguses, osa ka 1920. aastail. Mart Siilivase sõnul iseloomustab Karlova hooneid "elav mahuline liigendatus rohkete katuseväljaehitiste ja -viiludega ning omapärane, puitarhitektuurile kohandatud juugendlik fassaadidekoor, mille loovad peamiselt ukse- ja aknaümbriste ning -raamistuste dünaamilised kumervormid".[3] Heldur Viirese hinnangul on Karlovale väga iseloomulikud kahekorruseliste kuuridega tagahoovid.[4]
Karlova ajalooline keskus on 18. sajandi lõpust pärinev Karlova mõisa härrastemaja ja selle kõrvalhooned.[6], mille barokne tuumik on ümbritsetud historitsistlike lisandustega.[7]
Tähe tänava alguses (Tähe 3) asub kunagine üliõpilaskorporatsioon Estonia konvendihoone, mis valmis arhitekt Reinhold Guleke projekti järgi 1885. aastal ja on Tartus omalaadsete seas vanim[7]. Hiljem tegutses hoones Tartu Majaomanike Selts[4], 1932. aastast korporatsioon Rotalia, kes 1936. aastal maja ära ostis[viide?], nõukogude ajal Tartu Ülikooli klubi[viide?] ja praegu on see taas Rotalia käes[7]. Päeva tänaval paikneb rühm 19. sajandi teisel poolel linnalähedasteks suvilateks rajatud puithooneid.[7]
Tähelepanuväärsed on villad Pargi tänavas ning rida klassitsistliku kujundusega puitmaju Kalevi tänava alguses. Arhitekt V. Kessleri projekti järgi 1913. aastal valminud villa aadressil Kalevi 13 oli eeskujuks Tartu hilisematele samatüübilistele hoonetele.[7]
Tähe ja Eha tänava nurgal seisis 1914. aastal valminud kahekordsete lahtiste sammasgaleriidega kaubahoov[7] (nüüd on selle asemel äri- ja kortermaja). Sõbra tänaval (Sõbra 19a) paikneb Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tartu Püha Aleksandri kirik, mis ehitati 1914–1918[10]. Tähelepanu väärib ka 1939. aastal valminud funktsionalistlikus stiilis koolimaja, nüüdne Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari hoone (Salme tänav 1a)[6], mille projekteeris Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus.
Eha, Tähe ja Tolstoi tänava vahelises kvartalis asub Eesti taasiseseisvumise järel rekonstrueeritud tehasehoonetes Tartu Kunstikool.[7]
Kalevi tänaval (Kalevi 76) paikneb üks Tartu uuemaid sakraalehitisi, arhitekt Maarja Nummerti projekteeritud Tartu Salemi kirik. Ehkki hoone avati jumalateenistusteks 2000. aastal ja Eesti kirikuarhitektuuris ainulaadne avatud kirikutorn valmis 2004. aastal ning hea akustikaga saal on kasutusel kontserdipaigana, pole ehitis veel lõplikult valmis. Kirikus asub ka Tartu ainus barokkorel. Hoone pälvis 2007. aastal tunnustuse Kauni Eesti Koduna.[11][12]
Loodus
muudaMõisakompleksi naabruses on mõningal määral säilinud kunagine mõisapark, praegune Karlova park. Samuti asub Päeva, Tähe ja Pargi tänava vahel Päeva tänava park.[13][14]
Kalevi 35 maja tagaõues asub Karlova paljand, 54 meetri pikkune kaldajärsak. See on hästi vaadeldav eriti talvel. Paljandis asuv koobas viis veel 1950. aastatel välja Päeva tänavale, kuid on praeguseks pea täielikult kinni varisenud.[15]
Tänavad
muudaVaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
- ↑ "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 6, ptk "Asend"
- ↑ 3,0 3,1 Puitarhitektuur – Karlova linnaosa[alaline kõdulink] visittartu.com
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Karl Haljasmets, Ants Siim "Karlova asundus ja selle liitumine Tartu linnaga" Akadeemiake, 1/2010, lk 51–114
- ↑ "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Karlova visittartu.com
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 Jalgsi väljaspool kesklinna – Karlova tartu.ee
- ↑ Karlova miljööväärtusega hoonestusala, tartu.ee
- ↑ Kirev Karlova
- ↑ EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik, visittartu.com
- ↑ Kirikust ja kogudusest, Tartu Salemi Baptistikogudus
- ↑ Tartu Salemi kirik[alaline kõdulink]
- ↑ "Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused" Osalusaabits
- ↑ Mari-Liis Pintson "Päeva park võib jääda haljasalaks" Postimees, 17.03.2009
- ↑ Peep Mardiste "Liivakivi paljandub linnaski" Loodus, 01.11.1999, lk 34–37
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Karlova |
- Karlova Seltsi koduleht
- Jalgsi väljaspool kesklinna – Karlova tartu.ee
- Kirev Karlova
- Raimu Hanson "Elu Karlovas vürtsitavad väikesed toidupoed" Küsimusele "Mille poolest erineb elu Karlovas teistes Tartu linnaosades elamisest?" vastavad Tõnis Mägi, Katrin Ruus, Toomas Liivamägi, Aleksander Müller, Aivar Kull – Tartu Postimees, 9. august 2006
- Kristina Kurm "Karlova linnaosa muutuv või kaduv miljöö" Tartu Postimees, 24. august 2007
- "Tartu kõrgeim kosk asub Karlovas" Tartu Postimees, 1. aprill 2009
- Karl Haljasmets, Ants Siim "Karlova asundus ja selle liitumine Tartu linnaga" Akadeemiake, 1/2010, lk 51–114
- Mart Velsker "Karlova kirjanduse põhijooned" Keel ja Kirjandus, 2010, nr 1, lk 1–16
- Silver Urbas "Karlova päev lööb linnaosa kihama" Bioneer, 20. mai 2011
- Tiina Kolk "Tartu vaimu kodu" – Postimees/Arter 17. november 2012, lk 6–7; Tartupostimees.ee, 18. november 2012