Korporatsioon Estonia

Korporatsioon Estonia oli Tartus 1821. aastal asutatud Eestimaa üliõpilaskorporatsioon.

Estonia
Estonia lipp.png
Wappen Estonia Dorpat.jpg
Asutatud 7/19. september 1821, Tartu
Värvid roheline-violetne-valge
Lipukiri

V.D.E. (Virtus decus Estonorum! –

e.k Voorus ehib eestimaalast!
Liige estonus

Tuntud korporatsiooni Estonia liikmed olid näiteks Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Philipp Jakob Karell ja Jakob von Uexküll.

AjaluguRedigeeri

Pärast Landsmannschaft Curonia väljaastumist kõiki üliõpilasi ühendanud Burschenschaft'ist, astusid 1810 Livoniaks ümbernimetatud Landsmannschaftist välja ka Estonia ja Finnonia. 1811–1812 tegutses kõiki nelja ühendav Esindajate konvent (Repräsentantenconvent), kuid 1812. aastal läksid Landsmannschaftid taas laiali ja Burschenschaft taastati. Lõplik lõhestumine toimus 1821. aasta sügiskommersi ajal kui eesti- ja kuramaalased otsustasid korraldada sügiskommersi liivimaalastest eraldi linnalähedases Novumi ehk Valge Hobuse kõrtsis. Pärast kommerssi teatasid kuramaalased Curonia taastamisest ja eestimaalased 7/19. septembril Estonia asutamisest.

Korporatsioon Estonia asutajaliikmed olid:

1827. aastal sõlmis Estonia Fraternitas Rigensise ja Livoniaga kartell-lepingu, millega 1832. aastal ühines ka Curonia. 1832. aastat peetakse ka Chargiertenconvent asutamisajaks, mil võeti vastu salajane üldkommaan. Registreeriti 27. aprillil / 9. mail 1855 Tartu õpperingkonna kuraatori poolt.

1939 korporatsioon likvideerus, liikmeskond asus ümber Saksamaale, vapp põletati ja vara anti korporatsioon Vironiale.

Korporatsiooni Estonia majaRedigeeri

1883. aastal kerkis päevakorrale korporatsioonile maja (konvendihoone) ehitamine. Hoonele pandi nurgakivi 13. aprillil 1885[1] ning 20. augustil 1886 pühitseti juba pidulikult maja avamist. Maja ehitusplaani koostas ülikooli arhitekt Reinhold Guleke, kelle projekteeritud on ka korporatsiooni Livonia konvent, Magasini tänava võimla, Uus Anatoomikum ja Tartu Õlletehase hoone. Maja asus tollal linnaservas, selle ümber istutati park ja rajati iluaed koos muruväljakuga ja majaesise ringsõiduteega.

Pärast Vabadussõja lõppu vabastas Tartu linnavalitsus hoone ja andis selle Karlova Seltsile (hilisem Tartu Majaomanikkude Selts). Selts sõlmis lepingu korporatsiooni Estonia vilistlaskogu voliniku vandeadvokaat Arved Schmidtiga. Maja oli selleks ajaks jäänud üsna viletsasse olukorda: aknad lõhutud, seinad määrdunud ja ruumid prahti täis. Ruumidesse olid ehitatud mitmekorruselised puitnarid. Uued valdajad tegid 300 krooni ulatuses remonti, panid peale uue katuse ja korrastasid ruume.

1932. aastal kolis sinna korporatsioon Rotalia.

Teine korp! Estoniaga seotud maja Tartus asub Vallikraavi 9. Viimase ajani haldas maja Tartu Ülikooli Kliinikum. Praegu tegutseb majas Avita kirjastus.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Virulane, nr 17, 23. aprill 1885. Lk 2.
  2. "Vallikraavi kinnistu alghind kukkus" Tartu Postimees, 14. juuni 2010

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri