Korporatsioon Livonia

Korporatsioon Livonia (saksa keeles Corporation Livonia Dorpat) oli 1822. aastal Tartus asutatud liivimaalaste üliõpilaskorporatsioon. Tegevus lõpetati 1939. aasta sügisel seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale.

Livonia
Livonia lipp
Asutatud	20. september 1822, Tartu
Värvid	punane-roheline-valge
Lipukiri	Einer für alle, alle für Einen! (Üks kõigi, kõik ühe eest!)
Liige	livonus (sks. Livone)

Endine korporatsioon Livonia konvendihoone Veski 13

Ajalugu

Livonia ajalugu ulatub juba 1803. aastal asutatud Burschenschafti aega, mis pidi ühendama tervet üliõpilaskonda, kuid milles saavutasid kiiresti enamuse Liivimaalt pärit üliõpilased. Kui 1808. aastal eraldusid kuramaalased Landsmannschaft Curonia nime all, siis hakati järelejäänud Burschenschafti nimetama Landsmannschaft Livoniaks. 1810. aastal eraldusid sellest ka Landsmannschaft 'id Estonia ja Finnonia. 1811. aastal moodustasid kõik neli Landsmannschafti Esindajate konvendi (Repräsentantenconvent), mis kontrollis üliõpilaskonna siseelu kuni 1812. aastani, mil Landsmannschaft'id laiali läksid ja Burschenschaft taastati. Nii Curonia kui Estonia eraldusid lõplikult 1821. aasta sügisel, kuid liivimaalased jätkasid Burschenschaftina veel terve aasta.

20. septembril 1822 lahkus Burschenschaftist peamiselt Tartu gümnaasiumi lõpetanute seltskond ja asutas Landsmannschaft Livonia. Korporatsiooni Livonia asutajaliikmed olid: Karl Bayer (1800–1863), Karl von Berg (1800–1862), Napoleon Büsch (1803–1857), Gregor von Helmersen (1803–1885), Paul von Helmersen (1801–1894), Carl Hermann Hesse (1802–1896), Ernst Hofmann (1801–1871), Julius Kienss (1801–1825), Hermann Krause (1800–1834), Heinrich Märtens (1802–1857), Karl Petersenn (1803–1874), Alexander Pezold (1802–1851), Johann Rambach (1800–1865), Rudolf Richter (1803–1836), Woldemar Sielmann (1802–1866), Gregor von Sivers (1802–1825), Friedrich von Transehe (1802–1868), August Vogelsang (1802–1860).

Asutajavilistlased (passive Landsleute): Agathon Büsch (1801–1873), Wilhelm Fowelin (1799–), Heinrich von Siewald (1797–1829), August von Sivers (1797–1868).

Järgmisel aastal asutasid järelejäänud liivimaalased Landsmannschaft Fraternitas Rigensise.

1827. aastal sõlmis Livonia Estonia ja Fraternitas Rigensisega kartell-lepingu, millega 1832. aastal ühines ka Curonia. 1832. aastat peetakse ka Eestseisuste konvendi ehk Chargiertenconvent (Ch!C!)asutamisajaks, mil võeti vastu salajane üldkommaan.

Livoniasse kuulusid peamiselt Liivimaalt pärit baltisakslased, kes korporatsioonielus end seisuslikest erinevustest mõjutada ei lasknud. Korporatsiooni 25 asutajaliikme seas olid Tarvastu pastori poeg Karl Georg von Berg, Kammeri mõisniku pojad vennad Gregor ja Paul von Helmersen, Palamuse pastor Petzoldi poeg Alexander Petzold, Õisu mõisniku pojad Friedrich, Gregor ja August von Sivers. Hiljem liitusid Tartu raehärra Lenzi kaks poega Emil ja Robert Lenz, Lõve mõisniku poeg Otto Heinrich Robert von Anrep, mineraloogiaprofessor Engelhardti kolm poega Rudolf, Röderich ja Moritz Engelhardt, mõisnik von Schrencki kolm poega, mõisnik ja maamarssal Oettingeni kuus poega, Halliste pastori Schneideri kolm poega, mõisnike von Siversite üle kümne poja jne.

1872. aastal asutati Livonia Sihtkapital

Korp! Livonia tegevliikmed rebisid 26. märtsil 1882 Tartus vana Postimaja ees (Rüütli tänaval, praegu Spordimuuseum) voorimehe troskast maha eesti korporatsiooniliikumise eestvedaja ja EÜSi liikme Aleksander Mõttuse, kes oli vedanud EÜSi registreerimist korporatsioonina, mis ei olnud aga väheste liikmete ja baltisaksa korporatsioonide vastuseisus tõttu õnnestunud. Ch!C! reegleid eirates oli Mõttus ilma loata värvides läbi linna sõitnud. Nelja-viiekesi ei häbenetud ka jalutuskeppe ja jalgu käiku laskmast, kuni tekkel ja muud värvid olid maha kistud. Saak – sini-must-valged värvid – viidi Livonia konvendihoone lipuruumi, kus need teotades jalgade alla talluti. Livonia maja asus Tartus Baeri tänaval. Intsidendis osalenud korp! Livonia liikmed said karistada, ent ülikoolist visati välja Mõttus, kes oli sunnitud haridusteed jätkama Peterburis.

Seoses baltisakslaste Saksamaale ümberasumisega (Umsiedlung) lõpetati ka Tartus korporatsiooni tegevus. Paljud livonused hukkusid teises maailmasõjas. Üksikud livonused osalesid hiljem korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu Müncheni ja Corps Curonia Göttingensise asutamises. Livonia vilistlaskogu saadeti 1997. aastal laiali.

Välismärgid

Punast-rohelist-valget värvilinti kanti 1824. aastast üle vasaku õla (teised korporatsioonid kandsid üle parema õla). Igapäevane värvitekkel oli roheline-punane-valge, pidulik värvitekkel oli punane-roheline-valge (nagu korporatsiooni lipuvärvid).

Tuntud isikud

• Adolf von Harnack (1851–1930), baltisaksa teoloog;
• Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane;
• Walter Masing (* 22. juuni 1915 Petrograd – 29. märts 2004 Erbach), füüsik;
• Friedrich August Wilhelm Hollmann (*1833; +1900), Liivimaa kindralsuperintendent;
• Axel Freiherr von Freytagh-Loringhoven (1878 Kuressaare – 1942 Breslau), saksa jurist ja poliitik.

Traditsioonid

Mensuur korporatsioon Livonias

19. sajandi baltisaksa korporatsioonides olid tavapärased rapiiridega peetud kahevõitlused ehk mensuurid.

Arhiivimaterjalid

Eesti Ajalooarhiiv (EAA) f. 1844 (1822–1939)

Kirjandus

• Album Dorpati Livonorum : Nachtrag 1908–1924 : als Manuscript gedruckt. Tartu, 1925.
• Die 75-jährige "Livonia"-Jubelfeier : Festberichte der "Nordlivländischen Zeitung". Tartu, 1897.
• Kurt U. Bertrams (Hrsg.) Student in Dorpat 1819–1919: Erinnerungen baltischer Korporierter, Band II, Hilden, 2004. ISBN 3-933892-68-6
• Livonia 1822–1972: Bericht über die Jubiläumsfeier. Lübeck, 1974.
• Nachtrag zum Album Livonorum von 1972, Urfeld, 1991.
• Vivat Academia: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tallinn, 2007. ISBN 978-9985-9022-5-7