Heldur Viires
Heldur-Jaan Viires (kuni 1935. aastani Heldur-Jaan Veerbaum; 23. juuni 1927 Tallinn – 23. juuni 2021) oli eesti maalikunstnik ja raamatugraafik.
| Heldur Viires | |
|---|---|
 Maaliõpetaja Heldur Viires 2014. aastal | |
| Sünninimi | Heldur-Jaan Viires |
| Sündinud |
23. juuni 1927 Tallinn |
| Surnud | 23. juuni 2021 (94-aastaselt) |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Tartu Riiklik Kunstiinstituut, Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | maalikunstnik ja raamatugraafik |
Elulugu
muudaHeldur Viires lõpetas 1945. aastal Tallinna 2. Keskkooli kuldmedaliga ning õppis aastatel 1945–1949 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1949. aastal suunati ta stipendiaadina Leningradi I. Repini nimelisse Kunstiinstituuti. Veel sama aasta lõpul tuli noor kunstnik Tartusse tagasi ning arreteeriti 1950. aastal formaalse süüdistuse alusel, nagu seda oli tehtud juba varem tema õpingukaaslaste Esther Potisepa, Valdur Ohaka, Henn Roode, Lembit Saartsi ja Ülo Soosteriga.[1]
Oli vangilaagris Vorkutas kuni 1956. aastani. Pärast naasmist astus ta Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti maali erialale, mille lõpetas 1959. aastal. Tema diplomitöö oli õlimaal "Kalurikolhoosis".[2]
Pärast kooli lõpetamist asus Viires tööle kunstnikuna, tegeledes peamiselt raamatugraafikaga. Ta kujundas ja illustreeris nii klassika- kui ka ulmeteoseid, luulekogusid, lasteraamatuid.[3] Tegi firmale Meloodia plaadiümbriseid. Kui asutati uus kirjastus Valgus, asus ta teadusliku illustratsiooni alale, kuhu jäi kuni pensionile minekuni.
Kuulus 1960. aasta kunstirühmitisse.
Viires oli 1989. aastast Tartu Kunstiühingu Stuudio (Konrad Mäe Ateljee) õppejõud ja aastast 1998 juhataja. 2016. aastal andis ta õpetamisejärje üle stuudio vilistlastele.[4]
Looming
muudaNäitustel esinemist alustas Heldur Viires 1959. aastal. Isikunäitusi on tal toimunud 1971. aastal Göteborgis, 1978. aastal Stockholmis, aastavahetusel 1981/1982 Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis, 1988. aastal Adamson-Ericu Muuseumis Tallinnas, 1994. aastal Küü-galeriis Tartus (koos Kaja Kärneriga) ja 1996. aastal Mikkeli Galeriis Tartus (koos Kaja Kärneriga).[5] 1998. aastal oli valik Heldur Viirese monotüüpiaid eksponeeritud Mikkeli Galeriis. 2007. aastal olid Viirese monotüüpiad väljas Tartu Kunstimajas.
Viires on olnud viljakas loodusjoonistaja, ta on joonistanud liikide pildid mitmetesse määrajatesse ja loodusraamatutesse:
- "Eesti pomoloogia", 1970
- Jaan Viidalepp. “Liblikate määraja”, 1971
- Haide-Ene Rebassoo, Heldur Viires. “Eesti taimharuldusi”, 1980
- Haide-Ene Rebassoo, Heldur Viires. “Kaitskem kauneid taimi!”, 1981
- “Punane Raamat”, 1982
- Neeme Mikelsaar. “Eesti NSV kalad”, 1984
- Eerik Kumari. “Eesti lindude välimääraja”, 4. trükk, 1984
Liikmesus
muuda- 1964 Eesti Kunstnike Liit
- 1989 Kunstiühingu Pallas
Tunnustus
muuda- 2000 Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi kultuuripreemia
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[6]
- 2007 Anton Starkopfi stipendium
- 2009 Kunstiühingu Pallas auliige
- 2019 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler[7]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Ülle Kruus. Heldur Viires Monotüüpiad. Adamson-Ericu muuseum 1988
- ↑ V. Jõeste. "Kaitsti diplomitöid". Sirp ja Vasar, 10. juuli 1959
- ↑ 3,0 3,1 Maalikunstnikuks saab õppida vaid Tartus või Pariisis. Toomas Kuke intervjuu Heldur Viiresega. Eesti Loodus 4/ 2012
- ↑ Ajaloost. - Konrad Mägi Ateljee
- ↑ "Heldur Viirese monotüüpiad Tartu Kunstimajas, 2007". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2015. Vaadatud 16. mail 2013.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Volikogu nimetas Tartu aukodanikud Tartu linna koduleht, 25. jaanuar 2019
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Heldur Viires |
- Raimu Hanson. "Heldur Viires jagab pallaslikku õpetust". Postimees, 27. september 2005
- Indrek Hirv. "Kunstniku kujunemise lugu". Postimees, 8. september 2007
- Maalikunstnikuks saab õppida vaid Tartus või Pariisis. Toomas Kuke intervjuu Heldur Viiresega. Eesti Loodus 4/ 2012
- Eesti lood: Heldur. ERR, 22. jaanuar 2018