Karl Ernst Särgava
See artikkel räägib kirjanikust; ühistegelase kohta vaata artiklit Ernst Peterson (ühistegelane). |
Karl Ernst Särgava (1935. aastani Karl Ernst Peterson; kirjanikunimega Ernst Peterson-Särgava 29. aprill 1868 Vana-Vändra vald – 12. aprill 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, kirjanik ja õpetaja.
Tema kirjanduslik looming koosneb peamiselt kriitilist realismi esindavatest jutustustest, aga ta on kirjutanud ka novelle, lasteraamatuid, näidendeid, kaheköitelise romaani "Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!" ja emakeeleõpikuid.
Haridustee
muudaÕppis Kadaka külakoolis, Vändra kihelkonnakoolis (1878–1881) ja Tori kihelkonnakoolis (1882–1883). Aastail 1886–1889 õppis Särgava Tartu Õpetajate Seminaris.
Töökäik
muudaSärgava töötas aastail 1883–1886 Kadaka külakoolis isa abilisena, 1889–1891 Vändra kihelkonnakoolis, 1891–1893 Sindi ministeeriumikoolis ning 1893–1902 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikoolis õpetajana. 1902–1905 oli Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli juhataja ning 1905–1906 Rakvere algkooli õpetaja.
1906. aastast töötas õpetajana Tallinna 4. Algkoolis.[1] Oli 1919–1938 Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi[2] õpetaja ja inspektor ning aastail 1933–1936 direktori kohusetäitja[3]. Tallinna Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse ühingu juhatuse liige.
1938–1940 Riigivolikogu liige. Vanima Riigivolikogu liikmena avas Särgava volikogu 1. koosoleku 21. aprillil 1938.
1940–1950 töötas Tallinna Arhitektuuri-Ehitustehnikumis õpetajana.
Ühiskondlik tegevus
muudaSärgava osales seltsielus, oli aastail 1934–1940 Eesti Haridusliidu abiesimees ja esimees ning Kaitseliidu Tallinna maleva propagandapealik.
Tunnustus
muuda- Valgetähe III klassi teenetemärk (24. veebruar 1938)
- Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk (12. veebruaril 1934)
- Kotkaristi V klassi teenetemärk (29. mai 1929)
- Vana-Vändra valla aukodanik (8. juuli 1938)
- Vändra õpetajate seltsi auliige (10. juuli 1938)
- Eesti NSV rahvakirjanik (1957)
1985. aastal püstitati Kadrioru parki Särgava auks graniidist mälestussammas, mille autorid on skulptor Matti Varik ja arhitekt Allan Murdmaa. 1998. aastal paigaldati sammas ümber Tallinna Reaalkooli ees olevale haljasalale, mälestamaks kooli kunagist eesti keele õpetajat ja inspektorit. Samal aastal sai alguse ka Särgava peapesu traditsioon, mida järgides pesevad kooli abituriendid igal aastal Särgava sünniaastapäeval 29. aprillil ta pea puhtaks. Kuna samba hüüdnimi on Habe, kutsutakse seda toimingut ka Habe(me) peapesuks.
Isiklikku
muudaKarl Ernst Särgava isa Jüri Peterson oli Vana-Vändra valla Kadaka külakooli õpetaja. Eesti advokaat Karl Särgava oli Karl Ernst Särgava poeg.
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muuda- Vändra Petersonid muudavad nime. Kaja, 7. jaanuar 1935, nr 6, lk 4.
Välislingid
muuda- Pilt Särgava peapesust
- Särgava monument Kultuurimälestiste riiklikus registris
- Karl Ernst Särgava Eesti biograafilises andmebaasis ISIK