Kalju Suur
Kalju-Hillar Suur (18. veebruar 1928 Tallinn – 13. november 2013) oli eesti fotograaf. Ta oli Tallinna Fotoklubi ja fotogrupi Stodom (1964) asutajaliige.
Lapsepõlv
muudaTa sündis vallaslapsena ning ema kehva tervise tõttu kasvas alates 1931. aastast Palivere, Muraste ja Riisipere lastekodus. Kalju Suure ristiisa oli Viktor Oksvort, laulu "Jää vabaks, Eesti meri" autor.
Õpingud ja töö
muuda1943. aastal alustas Kalju Suur õpinguid Ravila Aiandus-Põllutöö Koolis, kuid Teise maailmasõja keerises see kool likvideeriti. Aastal 1946 lõpetas Kalju Suur Tallinna 1. Õhtukeskkooli, 1947. aastal Tallinna Raudteetööstuskooli lukksepp-mehaanikuna ning asus tööle Tallinn-Väikse Veduridepoo lukksepana. Järgnes teenistus Nõukogude armees. Alates 1954. aastast töötas Kalju Suur trikotaaživabrikus Marat mehaanikuna, aastast 1978 sealsamas fotograafina. Alates aastast 1981 oli Kalju Suur kultuurilehe Sirp ja Vasar fotoreporter. Ta jätkas samas ametis mittekoosseisulisena pärast pensionile jäämist veebruaris 1988. aastal kuni haigestumiseni 1994. Hiljem on Kalju Suur tegutsenud vabakutselise fotograafina ja kirjastajana (asutas 1995. aastal oma raamatute väljaandmiseks kirjastuse Suurkalju).
Looming
muudaFotograafiaga tegeles Kalju Suur alates 1956. aastast. Kalju Suure ulatuslik fotolooming on lisaks näitustele ja perioodikale avaldatud ka autori koostatud fotoalbumites. Peeter Toominga sõnul on Suur ise leidnud, et tema albumeid tuleb võtta nagu "järjejuttu", kus fotod ei jää igaüks omaette, vaid iga foto on ikka seotud järgneva või eelnevaga. "Fotod liituvad üksteisega nagu katkematu jutustus, nagu lõppematu pildivoog ..."[1] Ta on avaldanud ajakirjanduses ka artikleid.
Lisaks sotsiaalsetele stseenidele ja aktidele eristuvad Kalju Suure loomingus omaette suure teemakogumina portreed kultuuritegelastest, kelle hulgas on Jüri Arrak, Els Himma, Neeme Järvi, Fred Jüssi, Tõnu Kaljuste, Andrus Kivirähk, Eri Klas, Arvo Kukumägi, Neeme Kuningas, Kalle Kurg, Leonhard Lapin, Endel Lippus, Andres Mustonen, Kaljo Põllu, Arvo Pärt, Tiit Pääsuke, Rein Raud, Leo Rohlin, Veljo Tormis, Arbo Valdma, Ülo Vilimaa ja Aarne Üksküla. Kalju Suur pildistas hulgaliselt ka poliitikategelasi. Ta tegi palju pilte laulvast revolutsioonist. Sel teemal on olnud näitusi Riias, Vilniuses, Schwerinis, Brandenburgis, Pariisis ja Jyväskyläs ning mitmel korral Tallinnas. Kalju Suur on osalenud rohkem kui 150 rahvusvahelisel näitusel, tal oli 164 isikunäitust 16[2] riigis, näiteks Eestis, Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal, Poolas, Soomes, Ungaris, Venemaal, Lätis, Leedus, Kasahstanis, Belgias ja mujal.
Tunnustus
muuda- 1978 – rahvusvahelise Fotokunsti Föderatsiooni kunstniku aunimetus (AFIAP)
- 1979 – rahvusvahelise karikatuurivõistluse (Bulgaarias Gabrovos) preemia[3]
- 1987 – ajakirja Ogonjok (Moskva) preemia laureaat (eestlastest avaldati kõige enam just Kalju Suure teoseid ajakirjas Krokodil ja ajalehes Literaturnaja Gazeta[4])
- 1987 – rahvusvahelise karikatuurivõistluse (Bulgaarias Gabrovos) preemia[3]
- 1999 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (sihikindel ja pikaajaline eesti kultuuriloo talletamine pildis)
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[5]
- 2003 – Peeter Toominga fotopreemia
- 2007 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
Raamatud
muuda
- "28 fotot" Kalju Suur (1972)
- "Aknad" (Pildistas K. Suur ; tekstistas A. Siig) (1972)
- "Fotomosaiik" (1978)
- "Päevapildid" (1988)
- "Seinast seina" 1995)
- "Silmast silma" I (1995)
- "Palgest palgesse" I (1996)
- "Suur päevapildi raamat: lugusid elust ja endast" (1996)
- "Häbematult ilusad naised" (1997, 2001, 2004)
- "Kalju killud" (1998)
- "Silmast silma" II (1998)
- "Kalju lihvitud killud" (1999)
- "Palgest palgesse" II (1999)
- "Noppeid kultuurikihist" (2001)
- "Veel noppeid kultuurikihist" I (2001)
- "Natuke nalja" (2003)
- "Tere, Eesti!" (2003)
- "Veel noppeid kultuurikihist II (2004)
- "Järelnoppeid kultuurikihist" [eessõna: Peeter Tooming] (2005)
- "Järelhüppeid... kultuurikihist" 1 (2006)
- "Katmata kaunitarid" (2006)
- "Järelhüppeid... kultuurikihist" 2 (2007)
- "Lõbusad momendid" (2007 ja 2008)
- "Lõbusad momendid" 2 (2008)
- "Lõbusad momendid" 3 (2008)
- "Lõbusad momendid" 4 (2009)
Isiklikku
muudaKalju Suur oli abielus Nelliga (sündinud Jämsa), neil sündisid poeg ja tütar[6].
Kalju Suure esimene fotoaparaat oli 1950. aastal õhtukooli klassikaaslase Ants Ernesaksa käest saadud FED[7]. Isikliku aparaadi ostis Suur 1952. aastal sõjaväes[8].
Vaata ka
muuda- "Maestro" – Manfred Vainokivi portreefilm Kalju Suurest (2009)
Viited
muuda- ↑ Peeter Tooming. "Päevapiltniku kogutud teosed" [1] – Eesti Ekspress 13.09.1996
- ↑ Andmed 2010. aasta aprillist, Kalju Suurelt endalt.
- ↑ 3,0 3,1 Pikker 2001 nr 07
- ↑ Suur, Kalju. "Veel noppeid kultuurikihist." Tallinn 2001, Nummerdamata leheküljed.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Kes on kes? Eesti 2000. ISBN 9985607899
- ↑ Suur, Kalju. "Veel noppeid kultuurikihist." Tallinn 2001, Järelsõna. Nummerdamata leheküljed. (Raamatus "Suur päevapildi raamat" on sama klassikaaslase eesnimeks märgitud Ott)
- ↑ Suur, Kalju. "Suur päevapildi raamat. Lugusid elust ja endast." Tallinn 1996, lk 159.
Välislingid
muuda- Lembit Sibul "Pildimeister Kalju Suur" Videvik, 10. september 1999
- Rein Sikk "Fotograaf Kalju Suur teab naise ilu saladust" Eesti Päevaleht 9. märts 2002
- Erika Klaats "Suur suurte seas" Maaleht, 6. veebruar 2003
- Tiia Linnard "Aktifotograaf Kalju Suur – elupõline kavaler" Põhjarannik, 17. aprill 2004
- Kalju Suur "Kalju Suur: Edgaril fotodega ei vea" Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2007
- Jüri Aarma "Kalju Suur: Tähtis on see, kes aparaadi taga" Maaleht, 7. veebruar 2008
- Peeter Langovits "Meie aja jäädvustaja – Kalju Suur" Postimees, 18. veebruar 2008
- Mart Niineste "Kalju Suur tähistab juubelit fotonäitusega" Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2008
- Olev Remsu "Kalju Suure teadvustamata ehedus" 14. märts 2008
- Andres Laasik "Kalju Suur on katmata ilu rüütel" arileht.ee (EPL), 20. mai 2009
- Eesti fotolegendi Kalju Suure viimane kaader