Peeter Tooming

eesti fotograaf, dokumentaalfilmide režissöör ja filmioperaator ning ajakirjanik

Peeter Tooming (1. juuni 1939 Rakvere17. mai 1997 Tallinn) oli eesti fotograaf, dokumentaalfilmirežissöör ja -operaator.

Peeter Tooming 1989. aastal

Töötas aastail 1961–1994 Tallinnfilmis tõsielufilmide režissööri ja operaatorina.

Tooming koostas oma fotodest üle 120 isikunäituse ning osales ligi 300 rahvusvahelisel fotokonkursil ja -näitusel. Ta pälvis AFIAP-i kuldmedali.

Elukäik ja loomingRedigeeri

 
Peeter Tooming 1987. aastal

FilmiloomingRedigeeri

1974. aastal lõpetas Peeter Tooming Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonna. Aastail 19611994 töötas Tooming Tallinnfilmis tõsielufilmide režissööri ja operaatorina. Ta tegi üle saja filmi, sealhulgas "Aastad" (1977).

Fotokunstielu korraldamineRedigeeri

Tooming oli üks fotograafide rühmituse Stodom asutajaid 1964. aastal; rühmitus kujunes oluliseks fotoelu mõjutajaks Eestis. Tooming rõhus oma töödes ja manifesteerivates kirjutistes optika ja fotokeemia pakutavatele pildikeele subjektiveerimise võimalustele – ennekõike esitas modernistlikke arusaamu pildiruumi "iseseisvusest" argikogemuse suhtes. Infrapunase filmi, filtrite ja keemiliste eritehnikate kasutamine šokeeris vaataja arusaamu ka tonaalsete vahekordade osas.

Fotokunstialane kirjandusRedigeeri

Peeter Toominga sulest on ilmunud 15 fotoraamatut ja -albumit. Eesti fotokunsti ajaloo seisukohalt on oluline fotoraamatute sari "55 aastat hiljem", mille loomiseks käis Tooming Virumaalt pärit fotomehe Carl Sarapi jalajälgedes, proovides jäädvustada viimase pildistatud kohti üle poole sajandi hiljem. Fotopublitsistlikus teoses "Maantee kutsub" on teksti ja foto abil ühte ja sama kohta kirjeldanud Peeter Toominga isa Osvald Tooming (1920–1930. aastad) ja Peeter Tooming ise (1980–1990. aastad).

Fotokunstialased telesaatedRedigeeri

1970. aastate algul oli Peeter Tooming autorina tegev Eesti Televisiooni saatesarjas "Fototund" (toimetaja Kalle Kurg, režissöör Helle Karis). Sari käsitles olulisi fotoelu probleeme, sarja raames käis võttegrupp muu hulgas Leedus, kust toodi kaasa materjali Leedu Fotokunsti Ühingu tegevuse kohta, mille eesmärgiks oli anda algatuslik alus vastava ühingu loomiseks ka Eestis.

Fotoloomingu näiteidRedigeeri

FilmograafiaRedigeeri

RežissöörinaRedigeeri

  • "Filmitud filmimist" (1962)
  • "Vana Tallinn" (1965)
  • "Sentimentaalne novell" (1966)
  • "Koduküla" (1969, koos Peep Puksiga)
  • "Hiiumaa" (1971)
  • "Võrumaa küla" (1972)
  • "Orel" (1974)
  • "Hetked" (1976)
  • "Aastad" (1977)
  • "Õiglane maa" (1978)
  • "Fotorondo" (1978)
  • "Nõukogude Eesti" (1979)
  • "Allika poole mineja" (1979)
  • "Teekond konservitsehhist roosiaeda ehk Osa tõde Simo Nõmmest" (1980)
  • "Sõpruspuu" (1980)
  • "Elamise lugu" (1980)
  • "Linnaloom" (1981)
  • "Virulased" (1982)
  • "Kassilaane" (1982)
  • "Teekond mäe südamesse" (1983)
  • "Leib" (1984)
  • "Lahemaa rahvuspark" (1984)
  • "Viru kolhoosi kogemustest" (1985)
  • "Viiuliga" (1985)
  • "Intiimne Adams" (1986)
  • "Imeline järv" (1986)
  • "Ilmamuutus" (1986)
  • "Lahkumine Borodinist" (1988)
  • "Kuidas elad, Virumaa?" (1988)
  • "Fotomure" (1989)
  • "Valuvesi" (1990)
  • "Kuidas vallutada fotomaailma" (1990)
  • "Kangelastegu on vene keeles podvig" (1990)
  • "Concerto grosso" (1990)
  • "Arst tuleb laevaga" (1990)
  • "Tule mulle kellameheks" (1992)
  • "Rabarong" (1992)
  • "Kaevurite pärl" (1992)
  • "Kitseküla" (1993)

OperaatorinaRedigeeri

  • "Veel kord kevadest" (1969, režissöör Ülo Tambek)
  • "Uus aeg" (1969, režissöör Vladimir Karasjov)
  • "Laulupidu EXPO-70" (1969, režissöör Toivo Kusmin)
  • "Orelimõtisklus" (1970, režissöör Helle Karis)
  • "Kui siit pilvepiirilt..." (1970, režissöör Reet Kasesalu)
  • "Lõppematu päev" (1971, režissöörid Virve Aruoja ja Jaan Tooming)
  • "Läbinähtud nähtamatud" (1971, režissöörid Jüri Müür ja Eugen Rozental)
  • "Eesti metsloomad" (1971, režissöör Evald Vaher)
  • "Tormipüha" (1972, režissöör Peep Puks)
  • "Tiit Puura – kolmat põlve sepp" (1972, režissöör Reet Kasesalu)
  • "Otsin luiteid" (1972, režissöör Hans Roosipuu)
  • "Loomisrõõm" (1972, režissöör Reet Kasesalu)
  • "Juhan Smuul" (1972, režissöör Reet Kasesalu)
  • "Võsastunud maade hõlvamise tehnoloogia" (1973, režissöör Evald Vaher)
  • "Viljandi" (1973, režissöör Peep Puks)
  • "Nõukogude Eesti" (1973, režissöör Reet Kasesalu)
  • "Juta Lehiste" (1973, režissöör Helle Murdmaa)
  • "Head teod" (1973, režissöör Reet Kasesalu)
  • "Tere tulemast" (1974, režissöör Peep Puks)
  • "Tallinn kutsub" (1974, režissöör Reet Kasesalu)
  • "Meie aeg" (1975, režissöör Ülo Tambek)
  • "Juhan Liivi lugu" (1975, režissöör Peep Puks)
  • "Aastatega läbi Toompea lossi" (1975, režissöör Peep Puks)
  • "Tugevad oma tões" (1976, režissöör Peep Puks)
  • "Nõukogude Eesti" (1976, režissöör Ülo Tambek)
  • "Hea saak...?" (1976, režissöör Ülo Tambek)
  • "Tornimuusika" (1977, režissöör Ülo Tambek)
  • "Tallinn" (1978, režissöör Ülo Tambek)
  • "Maarjamägi" (1978, režissöör Helle Murdmaa)
  • "Vitstooted" (1979, režissöör Peep Puks)
  • "Oma pill" (1979, režissöör Helle Murdmaa)
  • "Mees ja mänd" (1979, režissöör Jaan Tooming)
  • "Eksoodid ja nende kasutamine" (1979, režissöör Peep Puks)
  • "Tallinn 80" (1980, režissöörid Andres Sööt ja Valentin Kuik)
  • "Rada vabaks!" (1981, režissöörid Hans Roosipuu ja Toivo Elme)
  • "Tõnu Kaljuste täna, 1982" (1982, režissöör Helle Murdmaa)
  • "Liikumine terviseks" (1984, režissöör Hans Roosipuu)
  • "Riigivanem" (1991, režissöör Mark Soosaar)

TunnustusRedigeeri

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Peeter Toominga võitlusest raske haigusega (amüotroofne lateraalskleroos ehk ALS) ja tema tööst on Jüri Sillart loonud dokumentaalfilmi "Peeter".

1999. aastast antakse välja Peeter Toominga fotopreemiat.

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli kirjanik Osvald Tooming, vend teatrilavastaja Jaan Tooming.

KirjandustRedigeeri

  • Peeter Tooming. "Foto 1970." (Fotograafia osast ühiskonnas, fotoelu probleemidest ja saavutustest Eestis: organiseerimine, näitused, telesaade "Fototund" jm.) – Edasi nr. 85 ja 91, 11.04.1971 ja 18.04.1971.
  • Peeter Tooming. "55 aastat hiljem" (Harju- ja Järvamaa 1937–1996; Läänemaa. Hiiumaa. Vormsi 1937–1994; Mulgimaa 1937–1996; Pärnumaa 1936–1995; Saaremaa 1936–1993; Tartumaa 1937–1995; Tallinn ja Tartu 1938–1996; Valga- ja Võrumaa 1934–1996; Virumaa 1937–1992). Peeter Tooming on pildistanud aastakümneid hiljem täpselt samu paiku, mis Carl Sarap. Tekst eesti ja inglise keeles.