Jakob Aunver
Jakob Aunver (kuni 1924 Jakob Albrecht; 22. mai 1891 Vana-Antsla, Urvaste kihelkond, Võrumaa – 18. jaanuar 1978 Uppsala) oli eesti vaimulik.
Aunver lõpetas Valga kroonu reaalkooli ja võitles Vabadussõjas.
Ta õppis aastatel 1914–1915 ja 1920–1922 Tartu Ülikoolis ajalugu ning 1915–1916 ja 1922–1923 usuteadust. Prooviaastal oli ta Tartu Peetri ja Ülikooli koguduses. Ordineeriti pastoriks 13. aprillil 1924.
Aastatel 1924–1944 oli ta EELK Jüri koguduse õpetaja, 1935–1944 Ida-Harju praostkonna praost ja 1935–1939 E.E.L.K. Konsistooriumi assessor. Aastatel 1926–1936 oli ta ka Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi usuõpetaja.
1944. aastal põgenes Saksamaale ja sealt 1947. aastal Rootsi, kus oli aastatel 1947–1978 E.E.L.K. Uppsala koguduse õpetaja ja 1959–1978 E.E.L.K. Konsistooriumi assessor.[1]
Ta oli aastatel 1924–1939 ja 1941–1944 ajakirja Eesti Kirik vastutav ja tegevtoimetaja kodumaal ning 1954–1978 Rootsis.
Teoseid
muuda- Kristus ja Buddha, Tartu 1925
- Kindel tee. Vaimulike kõnede kogu. Tallinn 1937
- Eesti rahvakiriku ristitee. Stockholm 1953
- Aastate kestes: kiriku- ja kultuuriloolisi vaatlusi 1924–1959. Uppsala 1961
- (Koostaja). Teenige Issandat. 1. [osa]: Valimik jutlusi ja kõnesid. Uppsala 1963
- Johan Kõpp. Stockholm 1969
Isiklikku
muudaTema poeg Avvo (sünd 1915) mobiliseeriti Punaarmeesse ja jäi sõjas kadunuks, teine poeg Ago oli Rootsis arst.
Tema vennatütre pojapoeg on endine peaminister Juhan Parts.
Viited
muuda- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
Välislingid
muuda- Jakob Aunver Eesti biograafilises andmebaasis ISIK