Jaan Maior

Eesti kirikuõpetaja

Jaan Maior (24. mai 1899 Vana-Roosa vald14. detsember 1999 Tartu) oli eesti vaimulik.

Ta on õppinud Krabi valla algkoolis, Rõuge kihelkonnakoolis; pärast kihelkonnakooli asus ta õppima Võrru evakueeritud Polangeni gümnaasiumis, kuid kui see kool omakorda Venemaale evakueeriti, asus ta õppima Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumi. Sealsed õpingud katkestas Vabadussõda. Vabadussõjast võttis ta osa 3. jalaväepolgu staabikirjutajana. Ühe semestri õppis ta Tallinna Tehnikumi arhitektuuri osakonnas ja ühtlasi Ella Hirschi muusikakoolis, seetõttu lõpetas ta Võrus gümnaasiumiõpingud alles aastal 1922. Aastatel 19221928 õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas; samaaegselt õppis ta aastatel 19221924 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Prooviaastal oli ta Torma Maarja koguduses (Aleksander Kuusiku juures) ja Rõuge Maarja koguduses (Valter Viksi juures). Ordineeriti 17. märtsil 1929 õpetajaks.

Ta oli aastatel 19291930 Avinurme koguduse õpetaja. Aastatel 19301949 oli ta Hargla koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastast 1946 Valga Peetri-Luke kogudust ja aastast 1947 Roosa Jakobi kogudust ning oli aastatel 19451949 Valga praostkonna praosti kohusetäitja.

Aastatel 19491950 oli ta Rakvere Pauluse koguduse õpetaja, aastatel 19501953 täitis ta Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja kohuseid. Aastatel 19531974 oli ta Otepää Maarja koguduse õpetaja, lisaks hooldas ta aastatel 19661969 Sangaste ja Laatre Püha Laurentsiuse kogudust; samuti oli ta aastatel 19541974 Valga praostkonna abipraost. Samuti aitas teda tema abikaasa Linda (1905–1994), kelle EELK peapiiskop Alfred Tooming 14. novembril 1968 teise naisena Eestis ordineeris vaimulikuks. 1. novembril 1974 jäi Jaan Maior emerituuri.[1]

Isiklikku

muuda

Tema abikaasa Linda Maior oli teine naine Eestis, keda EELK peapiiskop ordineeris vaimulikuks, nende tütar Ave Kumpas on muusikapedagoog. Tema abikaasa vend Arnold Kais (1911–1963) oli Kadrina Katariina koguduse õpetaja.

Viited

muuda
  1. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 233

Välislingid

muuda