Jõhvi raudteejaam

Jõhvi raudteejaam
	Jõhvi raudteejaam
Asukoht	Kooli tänav 21, Jõhvi
Koordinaadid	59° 21′ 20,4″ N, 27° 24′ 13,2″ E

See artikkel räägib praegusest raudteejaamast; Jõhvi raudteejaam oli ka Toila raudteejaama algne nimi

Jõhvi raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Jõhvis.

Juuniküüditamise mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees

Jõhvi jaamahoone

Läbi Jõhvi kulgeb alates 1870. aastast laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

PerroonidRedigeeri

Jõhvi raudteejaamas asusid kaks madalat perrooni pikkusega 165 m ja 400 m. Perroonid lammutati seoses uue kaasaegse ooteplatvormi ehitamisega. ^[1]

2014. aastal valmis Jõhvis uus 550 mm kõrgune ja 150 m pikkune raudteedevaheline ooteplatvorm.^[2]^[3]

AjaluguRedigeeri

Jõhvi esialgne peatus ja ootepaviljon aastal 1929, toonase nimega "Jõhvi alev"

Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga 1929. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai Jõhvi alev.

1936. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline raudteejaam, ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks Jõhvi. Varem Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber Toila jaamaks (vt Toila raudteejaam).

Juunis 1941 ja märtsis 1949 küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke.^[4]

Lisaks Tallinna–Narva raudteele kulgeb Jõhvi jaamast ka haruraudtee Ahtmesse ja sealt edasi erinevatesse tööstuspiirkondadesse (vt Enefit Kaevandused).

Jõhvi naaberjaam Tallinna suunal on Kohtla (kus alates 2014. aastast reisirongid ei peatu) ja Narva suunal Oru raudteejaam.

JaamahooneRedigeeri

Jõhvi esimene jaamahoone (nn Pätsu jaam)

1951. aastal valminud uus uusklassitsistlik jaamahoone

Algselt täitis jaamahoone ülesannet puidust ootepaviljon, mis rajati 1929. aastal.

Jõhvi esimene jaamahoone ehitati 1936. aastal eriprojekti järgi. Hoone oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest Toila-Oru lossi sõitnud president Konstantin Pätsi ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. 19. septembril 1944 lasid taganevad sakslased hoone õhku.^[5]

1940. aastate teisel poolel täitis ajutiselt jaamahoone rolli askeetlik viilkatusega puitehitis.

1951. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane stalinistlik ühekorruseline kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone arhitektuuris on esile toodud pseudoklassitsistlikud detailid nagu kolmnurkfrontoon keskrisaliidi kohal, pilastrid, sümmeetrilisus jne. Hoone keskkorpuses paiknes suur ootesaal ning selle külgedel väike ootesaal ja baariruum (vastavalt ida ja lääne pool). Põhjapoolse peasissepääsu ning ootesaali vahel asus kitsas tsoon, mis jaotus keskse eeskoja ning seda ääristavate kassaruumide vahel. Ida- ja läänepoolsetes väiksemates hoonetiibades asunud ruumid olid mõeldud raudteetöötajatele. Hoone on identne Jõgeva jaamahoonega ja oli kasutuses tõenäoliselt kuni 2000. aastate alguseni.^[6]^[7]

2013. aastal avaldas omanik Eesti Raudtee soovi hoone lammutada.^[8]

ReisirongiliiklusRedigeeri

Jõhvis peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinil Tallinn–Narva. Lisaks peatuvad jaamas Go Raili Tallinna–Moskva rong ja varem ka eraldiseisvana tegutsenud Tallinna–Peterburi reisirongid.