Karvane naistepuna

Karvane naistepuna (Hypericum hirsutum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Karvane naistepuna
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed
Klass	Kaheidulehelised
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond	Naistepunalised
Perekond	Naistepuna Hypericum
Liik	Karvane naistepuna
Binaarne nimetus
Hypericum hirsutum L.

Morfoloogia

Tema lehed paknevad püstisel varrel vastamisi ja on kuni 1,5 mm pikkuse leherootsuga. Lehed on kuni 5 cm pikad ja mõlemalt küljelt karvased. Ülemiste lehtede kaenaldes tekivad pungad.

Õisikuks on pööris. Õis on mõlemasooline, 5 kroonlehega ja radiaalsümmeetriline. Kroonlehed, emakas ja tolmukad on kollased. Emaka asend on ülemine, see tähendab, et ta paikneb tupplehtedest kõrgemal. Tupplehed on lühikesed, 3–4 mm pikad, varre poolt kokku kasvanud ja süstjad. Nende servas on selgelt nähtavad mustade näärmete rivid. Tolmukaid on 24–30 ja pikimad neist on 7–10 mm pikad.

Vili on kupar. Kupar on munajas, piklik või kooniline, 4–7 mm pikk ja 3–5 mm lai. Seemned on pruunid ja umbes 1 mm pikkused.

Levila

Karvane naistepuna on Euroopas väljaspool Vahemere maid, samuti Lääne-Aasias madalatel ja keskmistel kõrgustel laialt levinud. Väljaspool Euroopat on teda leitud Alžeerias, Kasahstanis, Kirgiisias, Angara jõe ääres, Sajaanides ja Xinjiangis.

Karvane naistepuna on Eestis harv, kasvab peamiselt läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel, kus ta eelistab lubjarikast pinnast.

Kasvukoht

Peamiselt kasvab ta toitaine- ja lubjarikkal pinnasel põõsaste ja mitmeaastaste umbrohtude hulgas, asmuti mäginiitudel ja tihnikutes ning keskmise kõrgusega lehtpuu- ja männimetsades. Ta eelistab sooje kohti parasvöötmes merelises kliimas. Pinnas peaks olema ühtlaselt niiske, aga mitte tugevalt happeline, vaid pigem lämmastikurikas.

Erijooned

Erinevalt teistest naistepuna liikidest on karvase naistepuna vars karvane ja lehtedel on äärel poolläbipaistvad mustad täpid. Tema kõrgus on 30–100 cm. Nad kasvavad rühmiti ja rühmad võivad küllaltki suured olla.

Taim õitseb juunist augustini. Võimalik on nii isetolmlemine, putuktolmlemine kui ka tuultolmlemine. Kui õit sõrmede vahel hõõruda, annab õis välja punast värvi, sest sisaldab punast värvainet hüperitsiini (mida kuivatatud taimes on koguni 1,7%).

Taim talvitub nii, et tema alumised lehed on maapinnal või kõdu alla mattunud, mistõttu teda nimetatakse ka hemikrüptofüüdiks.

Karvasel naistepunal on 9 kromosoomi.

Välislingid

• Karvane naistepuna andmebaasis eElurikkus