Hugo-Herbert Artma
Hugo-Herbert Artma (21. august[viide?] 1931 Pärnu – 14. aprill 2004 Pärnu) oli eesti sõudja, sõudetreener ja sporditegelane.
Ta lõpetas 1950. aastal Pärnu 1. Keskkooli ning õppis Taškendi Kehakultuuriinstituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
Sõudetreeninguid alustas 1945. aastal Pärnu Spartakis Arnold Ebroki juhendamisel.
1954. aastal tuli Eesti (roolijaga neljapaadil) ja aastatel 1963–1964 Usbekistani meistriks.
Aastatel 1961–1973 töötas ta sõudetreenerina: 1961–1962 Pärnu Kalevis, 1962–1968 Usbekistanis ja 1968–1973 Tallinna Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis. Ta oli ka sõudespordikohtunik (tal oli aastast 1963 üleliiduline kategooria), ta osales kohtunikuna aastal 1973 sõudmise Euroopa meistrivõistlustel.
Ta oli aastatel 1953–1956 ja 1959–1962 Sõudespordiföderatsiooni esimees ja 1989–2003 Sõudeliidu kohtunikekogu esimees.
Aastatel 1963–1968 tegutses Usbekistani ja 1970–1976 Eesti sõudekoondise peatreenerina.
Ta oli aastatel 1962–1968 NSV Liidu, 1965–1969 Usbekistani ja 1962–1978 Eesti Sõudespordiföderatsiooni liige; aastatel 1953–1962 ja 1979–1989 oli ta Sõudespordiföderatsiooni presiidiumi aseesimees. Aastatel 1989–1992 oli ta Sõudeliidu juhatuse liige. 1955. aastal oli ta ka spordiühingu Spartak Eesti Vabariikliku Nõukogu esimees, 1955–1958 Spartaki juhatuse liige ning 1951–1958 Pärnu Spartaki juhatuse liige.
Tema artikleid on ilmunud ajakirjas Kehakultuur, ajalehtedes Spordileht ja Pärnu Postimees. Aastatel 1993–2003 oli ta ajakirja Eesti Sõudja peatoimetaja.
Isiklikku
muudaTa oli sõudja ja sõudetreeneri Aita Artma abikaasa. Nende tütar Piret Artma on olnud sõudekohtunik ja poeg Toomas Artma on võitnud aastatel 1986–1989 aerutamise Eesti meistrivõistlustel medaleid.
Teoseid
muudaTunnustus
muudaVälislingid
muuda- Biograafia ESBL-is