Guaraana-pauliinia

Guaraana-pauliinia (Paullinia cupana) on ronitaim seebipuuliste sugukonnast pauliinia perekonnast.

Guaraana-pauliinia
Guaraana-pauliinia. Illustratsioon teosest "Köhler's Medizinal-Pflanzen".
Guaraana-pauliinia. Illustratsioon teosest "Köhler's Medizinal-Pflanzen".
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond Seebipuulised Sapindaceae
Perekond Pauliinia Paullinia
Liik Guaraana-pauliinia
Binaarne nimetus
Paullinia cupana
Kunth

Morfoloogia

muuda

Guaraana-pauliinia on puitunud varrega ronitaim, mis võib kasvada kuni 10 m pikkuseks. Selle liitlehed on suured, sõrmjagused ja paarissulgjad ning koosnevad ovaalsetest ja saagja servaga lehekestest. Väikesed valged õied kasvavad umbes 30 cm pikkuste kobaratena.[1]

Viljad on väikesed, tumekollased, või oranžikaspunased marjad, mille sees seemnerüü ümbritseb ühte lillat või musta seemet. Seemned kuivatatakse, röstitakse ja jahvatatakse. Pulber segatakse veega, kuni saadakse paks pasta, millest vormitakse kangikesi või palle, mis kuivatatakse.[1]

Levik

muuda

Guaraana-pauliinia pärineb Brasiilia ja Venezuela Amasooniast. Kõige rohkem kasvatatakse seda Brasiilias.[1]

Ajalugu

muuda

Esimese eurooplasena märkas guaraanat jesuiidi misjonär aastal 1669. 18. sajandil kasutati seda Brasiilias juba laialdaselt armurohuna ning malaaria ja düsenteeria vastu. Arvatakse, et guaraana jõudis 1817. aasta paiku Lõuna-Ameerikast Prantsusmaale, kus sellest valmistati populaarset karastusjooki. 19. sajandil pälvis guaraana Põhja-Ameerika arstide tähelepanu oma mõõduka närvistimulaatori ja migreeniravimina.[1]

Legend

muuda

Kui guaraana vili lõhki lõigata, näeb see värvikontrasti tõttu välja nagu silm. Sellest on tulnud indiaani Sateré-Maué hõimu legend sellest, et üks kuri jumal olevat tapnud armastatud külalapse. Selleks, et küla lepitada, istutas teine, heatahtlikum jumal lapse vasaku silma metsa ja sellest kasvas metsik guaraanapuu. Seejärel võttis ta lapse parema silma, istutas külla ja sellest kasvas kodustatud guaraanapuu.

Seemnete toimeained

muuda

Guaraana-pauliinia seemned sisaldavad 2–7% kofeiini, lisaks teobromiini, teofülliini, ksantiini, adentiini, guaniini, hüpoksantiini, 25% parkaineid, guaraanaõli, proantotsüanidiine, saponiine, tärklist, valku, tsüanopiide, punast pigmenti, lima, rasvu, vaiku ja koliini.[1]

Kofeiinisisalduse tõttu on guaraana toimed inimtervisele sarnased kohvi omadega.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 S. Piippo, U. Salo, Meelte ja tunnete taimed, Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007

Välislingid

muuda