Guaraana-pauliinia
Guaraana-pauliinia (Paullinia cupana) on ronitaim seebipuuliste sugukonnast pauliinia perekonnast.
| Guaraana-pauliinia | |
|---|---|
 Guaraana-pauliinia. Illustratsioon teosest "Köhler's Medizinal-Pflanzen". | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Seebipuulaadsed Sapindales |
| Sugukond |
Seebipuulised Sapindaceae |
| Perekond |
Pauliinia Paullinia |
| Liik |
Guaraana-pauliinia |
| Binaarne nimetus | |
|
Paullinia cupana Kunth | |
Morfoloogia
muudaGuaraana-pauliinia on puitunud varrega ronitaim, mis võib kasvada kuni 10 m pikkuseks. Selle liitlehed on suured, sõrmjagused ja paarissulgjad ning koosnevad ovaalsetest ja saagja servaga lehekestest. Väikesed valged õied kasvavad umbes 30 cm pikkuste kobaratena.[1]
Viljad on väikesed, tumekollased, või oranžikaspunased marjad, mille sees seemnerüü ümbritseb ühte lillat või musta seemet. Seemned kuivatatakse, röstitakse ja jahvatatakse. Pulber segatakse veega, kuni saadakse paks pasta, millest vormitakse kangikesi või palle, mis kuivatatakse.[1]
Levik
muudaGuaraana-pauliinia pärineb Brasiilia ja Venezuela Amasooniast. Kõige rohkem kasvatatakse seda Brasiilias.[1]
Ajalugu
muudaEsimese eurooplasena märkas guaraanat jesuiidi misjonär aastal 1669. 18. sajandil kasutati seda Brasiilias juba laialdaselt armurohuna ning malaaria ja düsenteeria vastu. Arvatakse, et guaraana jõudis 1817. aasta paiku Lõuna-Ameerikast Prantsusmaale, kus sellest valmistati populaarset karastusjooki. 19. sajandil pälvis guaraana Põhja-Ameerika arstide tähelepanu oma mõõduka närvistimulaatori ja migreeniravimina.[1]
Legend
muudaKui guaraana vili lõhki lõigata, näeb see värvikontrasti tõttu välja nagu silm. Sellest on tulnud indiaani Sateré-Maué hõimu legend sellest, et üks kuri jumal olevat tapnud armastatud külalapse. Selleks, et küla lepitada, istutas teine, heatahtlikum jumal lapse vasaku silma metsa ja sellest kasvas metsik guaraanapuu. Seejärel võttis ta lapse parema silma, istutas külla ja sellest kasvas kodustatud guaraanapuu.
Seemnete toimeained
muudaGuaraana-pauliinia seemned sisaldavad 2–7% kofeiini, lisaks teobromiini, teofülliini, ksantiini, adentiini, guaniini, hüpoksantiini, 25% parkaineid, guaraanaõli, proantotsüanidiine, saponiine, tärklist, valku, tsüanopiide, punast pigmenti, lima, rasvu, vaiku ja koliini.[1]
Kofeiinisisalduse tõttu on guaraana toimed inimtervisele sarnased kohvi omadega.[1]
Viited
muudaVälislingid
muuda- Urmas Kokassaar. Kauge külaline guaraana Eesti Loodus
- European Medicine Agency, EMA/HMPC/897384/2011, Assessment report on Paullinia cupana Kunth ex H.B.K. var. sorbilis (Mart.) Ducke, semen, 15. jaanuar 2013