Ava peamenüü

Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.

Verine kõhutõbi
Shigellosis
Shigella stool.jpg
Düsenteeriahaige sooleeritise mikroskoopilise uuringu tulemus
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 AA.03
RHK-9 004
DiseasesDB 12005
MedlinePlus 000295
eMedicine med/2112
MeSH D004405

Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse.

KlassifikatsioonRedigeeri

RHK-10 alusel klassifitseeritakse šigelloosi järgmiselt:

  • Shigella dysenteriae šigelloos (A03.0)
  • Shigella flexneri šigelloos (A03.1)
  • Shigella boydii šigelloos (A03.2)
  • Shigella sonnei šigelloos (A03.3)
  • Muu šigelloos (A03.8)
  • Täpsustamata šigelloos (A03.9)

EtioloogiaRedigeeri

Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat šigellabakterit: Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigella boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid.

Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus.

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab.

Patogenees ja kliiniline piltRedigeeri

Šigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde. Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. Roe on vedela konsistentsiga ja sisaldab sageli erütrotsüüte. Roojamine võib olla valulik.

RaviRedigeeri

 Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini, ofloksatsiini.

ProfülaktikaRedigeeri

Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur- ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine.