Seemnerüü ehk arill ehk arillus (arillus) on seemet osaliselt (mõnikord vaevalt nähtavana) või täielikult ümbritsev lihakas kate. [1]

Hariliku jugapuu punane seemnerüü on seemnealgme muundunud jalg ehk funiikulus
Hariliku jugapuu seemnerüü areng. Seemnerüü on algul väike roheline kate seemne alusel, seejärel muutub pruuniks või punaseks ning kasvab ümber seemne, lõpuks muutub lihakaks ja erepunaseks.
Akaatsia Acacia salicina kaun seemnete ja seemnerüüdega
Granaatõun sisaldab seemneid, mis kumavad seemnerüüdest läbi
Longanid
Litšid
Maitsva akipuu seeme ja seemnerüü
Hariliku kikkapuu seemned oranžide seemnerüüdega

Tavaliselt moodustub ta seemnealgme jalast ehk funiikulusest või on muundunud seemnesoomus. Mõnel liigil tõlgendatakse seda ka sarcotesta jäänusena.

Seemnerüü on sageli erksat värvi. Ta võib olla kollane, punane või isegi sinine. Värviline seemnerüü meelitab ligi loomi, kes söövad selle koos seemnega ära. Seemnerüü sisaldab tavaliselt taimerasva, parkaineid, valke ja tärklist. Seemned läbivad loomade seedekulgla ilma seedumata. Nii levivad seemned zoohooria teel.

Seemet ümbritsev kate ei ole alati seemnerüü: piimalilledel on mikropüülide piirkond (eksostoom) lihakas: seda vormi nimetatakse seemnelisemeks.

Näiteid

muuda

Seemnerüü moodustub mõnel paljasseemnetaimede sugukonnal: jugapuulistel, kivijugapuulistel ja peajugapuulistel. Teistele paljasseemnetaimedele iseloomuliku käbi asemel kasvab neil viljataoline moodustis.

Jugapuudel on seemnerüü ainus inimestele mittemürgine osa, sest ta ei sisalda taksiini.

Katteseemnetaimedel esineb seemnerüü üksikutel perekondadel ja liikidel ning nad see võib olla mitmesuguse välimusega. Näiteks:

Vaata ka

muuda

Viited

muuda