Kopsurohi
|
See artikkel räägib perekonnast Pulmonaria. Kopsurohuks nimetatakse ka harilikku sinilille. |
Kopsurohi (Pulmonaria) on kareleheliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
| Kopsurohi | |
|---|---|
 Harilik kopsurohi Pulmonaria officinalis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Boraginales |
| Sugukond |
Karelehelised Boraginaceae |
| Perekond |
Kopsurohi Pulmonaria |
Levila muuda
Kopsurohud kasvavad Euroopas ja Lääne-Aasias. Üks liik (Pulmonaria mollissima) kasvab Kesk- ja Ida-Aasias. Eri hinnangutel kuulub perekonda 10–18 liiki ja täpses arvus ei ole üksmeelt. Eestis esineb pärismaisena kaks liiki sinine kopsurohi (väga haruldane) ja harilik kopsurohi, tavaline kevadel õitsev taim. Kultuurtaimena kasvatatakse aedades kirjulehist kopsurohtu.
Nimi muuda
Kopsurohu teaduslik nimi tuleb kopsu ladinakeelsest nimest pulmo. Nimelt meenutasid hariliku kopsurohu lehed kopsu. Sel põhjusel kasutati kopsurohtu rahvameditsiinis kopsude ravimiseks. Tänapäeva meditsiinis kopsurohtu ravimtaimeks ei peeta. Ka paljudes teistes keeltes tuleb kopsurohu nimetus kopsust, näiteks inglise keeles lungwort ja saksa keeles Lungenkraut.
Seevastu mitmes slaavi keeles on kopsurohi saanud nime mee järgi, näiteks vene keeles медуница ja poola keeles miodunka.
Kirjeldus muuda
Kopsurohud on puhmikuid moodustavad püsikud. Nende vars on kaetud karvadega, mis mõnikord on näärmelised. Maa-alune risoom moodustab lisajuuri. Vars ei ole tavaliselt üle 25–30 cm pikk, kuigi on ka erandeid (P. mollis, P. vallarsae). Vars on tavaliselt püstine.
Lehed asuvad männastes. Lehelaba on suur, kujult alates süstjatest kuni ovaalseteni. Mõned lehed on otsast terava tipuga. Leherootsu poolsest otsast on lehed alates südamekujulistest kuni väga aeglaselt kitsenevateni. Leheserv on alati terve, aga mõnel liigil ja vormil võib olla lainjas. Lisaks on taimel juurmised lehed, mille vars võib olla ülejäänud lehtede leherootsust nii pikem kui lühem, olenevalt liigist. Kõik lehed on kaetud karvadega ja need on tavaliselt tüükalised, mõnikord ka pehmed. Lehtedel on sageli selged mustad või sinised täpid. Harvem on täpid kahvaturohelised, vahel ka puuduvad.
Vili on pähklike. See on sile, munajas, pruun, kuni 4,5 mm pikk ja 3 mm lai. Igast õiest kasvab kuni 4 pähklikest ja igaühes neist on üks seeme. Viljad valmivad tavalisel suvel.
Liigid muuda
- Pulmonaria angustifolia – sinine kopsurohi
- Pulmonaria filarszkyana – Filarzky kopsurohi
- Pulmonaria kerneri
- Pulmonaria longifolia – pikalehine kopsurohi
- Pulmonaria mollis
- Pulmonaria mollissima – pehme kopsurohi
- Pulmonaria montana
- Pulmonaria obscura – tume kopsurohi
- Pulmonaria officinalis – harilik kopsurohi
- Pulmonaria rubra – punane kopsurohi
- Pulmonaria saccharata – kirjulehine kopsurohi
- Pulmonaria stiriaca
- Pulmonaria vallarsae
- Pulmonaria visianii