Akaatsia

taimeperekond

Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka.

Akaatsia
Acacia acinacea
Acacia acinacea
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Akaatsia Acacia
Vilistava vahhellia (akaatsia) viljad

Süstemaatika ja evolutsioon muuda

Akaatsia on suurim perekond mimoosiliste sugukonnas ja sektsioonis Acacioideae. Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 (arv ei ole täpne, sest liike on mõnikord raske alamliikidest eristada) ning botaanikud oletavad veel kuni 100 liigi olemasolu. Hiljutised uuringud molekulaarbioloogilisel tasemel akaatsiate kohta ja nendele lähedaste Ingoideae ja Mimosoideae sektsioonide põhjalikum tundmaõppimine on välja selgitanud, et akaatsia perekonna näol pole tegelikult tegu monofüleetilise üksusega, vaid ta jaguneb mitmeks monofüleetiliseks üksuseks, mida võiks eraldi perekondadeks nimetada. Siiski käsitletakse akaatsiaid seni traditsiooniliselt ühtse perekonnana, kuna võimalike uute perekondade süstemaatika ja piirid ei ole veel lõplikult paika pandud. Mingil määral on osade liikide jaoks siiski kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. 1980. aastatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks):

  • Acacia (alamperekond Acacia),
  • Senegalia (alamperekond Aculeiferum),
  • Racosperma (alamperekond Phyllodineae),

kuid laialt neid kasutusele ei võetud. Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie fülogeneetilise üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on:

  • Acacia (= Acacia) – 163 liiki
  • Senegalia (= Aculeiferum sens. str.) – 203 liiki
  • Racosperma (= Phyllodineae) – 961 liiki
  • Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae) – 15 liiki
  • "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu kuulub Acacia coulteri rühm alamperekonnas Aculeiferum) – 13 liiki.

Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt.

Ehitus ja välimus muuda

Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Lehed on kahelisulgjad liitlehed või fülloodid. Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad, Austraalia kuivalembestel liikidel on abilehed redutseerunud ja fülloodid meenutavad astlaid. Sarv-akaatsial on jämenenud, seest lihakad okkad. Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. Seemned valmivad kaunades. Juurestik lai ja sügav. (Vt ka konkreetsete liikide kirjeldusi.)

Levik muuda

Akaatsiad on levinud troopikas ja subtroopikas Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Austraalias kuivematel aladel. Arvukalt kasvab neid ka Madagaskaril, kus nad on (peale ühe liigi) inimese poolt sisse toodud.
Alamperekondade kaupa on akaatsiad levinud järgmiselt:

  1. Acacia – peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid ka Austraalias ja Aasias
  2. Senegalia – peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid ka Aasias ja kaks liiki Austraalias
  3. Filicinae – Ameerikas
  4. Acacia coulteri rühm – Ameerikas
  5. Racosperma – valdavalt Austraalias ja Vaikse Ookeani saartel, paar liiki Aasias ja Aafrikas

Ökoloogia muuda

Akaatsiaid iseloomustab suhteliselt hea kuivataluvus, mistõttu nad on levinud eelkõige rohtla-tüüpi kooslustes, Aasias ka eelmäestikes. Eriti oluline koht on neil Aafrika savanni ökosüsteemis ja Austraalia poolkõrbetes, kus esineb ka suurim liigiline mitmekesisus. Savannides on nad üheks arvukamaks puude ja põõsaste rühmaks, olles (muidu harvade puudega koosluses) pesapuuks paljudele linnuliikidele ja ka põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud lihakaid puu osi ja kaitsevad (võime tõttu valusalt hammustada) samal ajal puud muude loomade eest

Majanduslik tähtsus muuda

Piirkondades, kus akaatsiad on laialt levinud, on neile leitud mitmeid kasutusalasid. Beetliakaatsia lülipuidust saadakse parkainet katehhut. Hõheakaatsiat kasvatatakse ilutaimena, aga ka koorest saadavate parkainete pärast. Lisaks saadakse temast parfümeerias kasutatavat mimoosiõli. Viimast saadakse ka sulgakaatsiast, kuid rohkem hinnatakse sulgakaatsiat ta kõva puidu pärast, mida tarvitatakse ehituses. Kummiakaatsiast ja ka lakiakaatsiast saadakse vaiku (kummiaraabikut). Lakiakaatsia viljadest ja lehtedest saadakse ka värvainet ja parkaineid. Parfümeeriatööstus toodab õitest akaatsiaõli (kassiaõieõli). Indias tarvitatakse ta lehti veel vürtsina ja seemneid süüakse. Araabia akaatsiat, lakiakaatsiat ja beetliakaatsiat kasvatatakse ka lakitäi peremeestaimena.

Kultuurilooline tähtsus muuda

Seoses mitmesuguste kasutusaladega, eriti teatud liikide tarvitamisega ravimtaimena, on akaatsiatel oluline koht Aafrika rahvaste folklooris.

Austraalias on akaatsia rahvuspuu. Alates 1838. aastast tähistatakse seal 1. septembril akaatsia päeva (Wattle Day; langeb kokku paljude liikide õitsemisajaga). Ka Austraalia rahvusvärvid roheline ja kuldne sümboliseerivad akaatsia lehtede ja õite värvi.

Akaatsialiike muuda

Täielikum loend leheküljel Akaatsialiikide loend

Välislingid muuda