Hõbeakaatsia

Hõbeakaatsia (Acacia dealbata) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.

Hõbeakaatsia
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Oalaadsed Fabales
Sugukond	Liblikõielised Fabaceae
Perekond	Akaatsia Acacia
Liik	Hõbeakaatsia
Binaarne nimetus
Acacia dealbata Link, 1822

Jaguneb kaheks alamliigiks, Acacia dealbata dealbata ja Acacia dealbata subalpina, mis annavad omavahel hübriide.

Levik

Kasvab looduslikult Austraalias Uus-Lõuna-Walesis, Victorias ja Tasmaanias. Lisaks on teda introdutseeritud mitmele poole Kesk-Aasiasse, Indiasse, Lõuna-Euroopasse, USA-sse ja Brasiiliasse.

Kirjeldus

Tüvi tavaliselt kuni 8 m, maksimaalselt 30 m kõrge, võra kuni 4 m lai. Koor pruun, heleda jahuja kirmega kaetud. Lehed (fülloodid) peened, kahelisulgjad, kuni 12 cm pikad. Noored lehed sageli kollakate tippudega. Väikesed õied on koondunud okste tippudes paiknevatesse kahvatukollastesse kobaratesse. Kaunad seemnete vahelt veidi kitsenenud, sinakad kuni (küpsenuna) purpurjad.

Ökoloogia

Vajab kergeid muldi ja tuulevarjulist kasvukohta, samuti piisavalt niiskust. Külmakindel, kuid ei talu kestvat põuda. Erinevalt teistest akaatsiatest kasvab isegi soostunud aladel. Suhteliselt kiirekasvuline.

Majanduslik tähtsus

Kultiveeritakse nii koores leiduvate (kuni 20% kuivkaalust) parkainete pärast, kui ka ilutaimena. Oluline on ka parfümeeriatööstuses kasutatava eeterliku õli tootmiseks (Euroopas oluline majanduslik tähtsus näiteks Prantsuse Riviera ümbruses). Lõuna-Prantsusmaalt eksporditakse ka mujale Euroopasse hõbeakaatsia oksi, tuntud mimoosiokste nime all. Samuti turustatakse neid mimoosidena Musta mere piirkonnas.

Kultuuriline tähtsus

Vt. majanduslik tähtsus.

Välislingid

• Hõbeakaatsia andmebaasis eElurikkus