Tasmaania

Disambig gray.svg  See artikkel räägib osariigist; saare kohta vaata artiklit Tasmaania saar.

Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Valdava osa osariigist moodustab Tasmaania saar, mis on pindalalt maailmas 26. kohal. Saar asub Austraalia mandrist 250 km (150 mi) lõunas. Mandri ja saare vahel on Bassi väin. Osariigile kuulub veel 334 väiksemat lähedast saart.[2] Osariigis on 507 626 elanikku (juuni 2010), peaaegu pool neist elab osariigi pealinnas Hobartis.

Tasmaania

inglise Tasmania


Pindala: 68 401 km²
Elanikke: 539 590 (31.03.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,9 in/km²
Pealinn: Hobart
Tasmania in Australia.svg

Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest 64 519 km² (24 911 mi²) on Tasmaania saar.[3] Tasmaania osariigile on iseloomulik palju puutumata loodust. Ligi 45% Tasmaaniast on kaetud reservaatide, rahvusparkide ja UNESCO maailmapärandi aladega[4]. Osariigis on loodud maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).[5]

Praeguse osariigi on loonud Briti impeerium kui Van Diemeni maa, kuigi Tasmaania aborigeenid olid selle maa asustatud üle 40 000 aasta eest. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsusega koloonia ning endine nimi Tasmaania võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai Tasmaaniast Austraalia föderatiivse riigi osa.

Tasmaania osariigi haldusalasse kuulub ka pooleldi antarktiline Macquarie saar.

Osariigi põhjapoolseim punkt on Boundary laid ning lõunapoolseim punkt Bishopi ja Clerki laid. Osariik on mägine, kõrgeim tipp (1617 meetrit) asub Tasmaania saarel. Elustik on üpris eripärane, esineb palju endeeme.

NimekujudRedigeeri

Osariik on nime saanud hollandlasest maadeavastaja Abel Tasmani järgi, kes on esimesena teatanud saare leidmisest (see oli 24. novembril 1642). Tasman nimetas saare Anthony van Diemeni maaks oma sponsori Anthony van Diemeni järgi, kes oli kuberner Hollandi Ida-India Kompaniis. Inglased lühendasid selle hiljem Van Diemeni maaks. 1. jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult ümber Tasmaaniaks, selle esimese eurooplasest avastaja auks.[6]

Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime Dervon, näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeeles öeldakse osariigi kohta kas "Tassie" või "Tas".

Palawa kani (Tasmaania aborigeenide keel) keeles on Tasmaania nimi Lutriwita.[7]

PõlisrahvasRedigeeri

Esimesena asustasid Tasmaania piirkonna aborigeenid. On tõendeid, et aborigeenid olid Tasmaania regioonis juba 35 000 aastat tagasi.[8] Tõusev mere tase lahutas saare Austraalia mandrist ligi 10 000 aastat tagasi.

Enne eurooplastega kokkupuudet oli aborigeenidel Tasmaanias üheksa peamist etnilist gruppi. Suurbritannia okupatsiooni ja kolonisatsiooni ajal (1803) oli põliselanike rahvaarv 5000 – 10 000 inimest. Nakkushaiguste sissetoomise, mille vastu neil puudus immuunsus, sõja, tagakiusamiste ja segaabielude tõttu[9] kahanes aastaks 1833 põliselanike arv 300 inimesele. Peaaegu kogu põlisrahvas paigutati ümber Flindersi saarele George Augustus Robinsoni käsul.

Naine nimega Truganini (1812–1876) on tuntud kui viimane puhtavereline Tasmaania aborigeen. Palju tõendeid on ka selle kohta, et viimane ellujääja oli Fanny Cochrane Smith, kes oli sündinud Wybalenas ja suri aastal 1905.[10]

Eurooplaste saabumineRedigeeri

Esimene kirjalik teade Tasmaania avastamise kohta eurooplase poolt pärineb 24. novembrist 1642. Avastajaks oli hollandlane Abel Tasman. Tasman jõudis lahele, mille nimi tänapäeval on Blackman Bay. Aastal 1773 randus esimene inglane, Tobias Furneaux, Tasmaanias Adventure'i lahes. Ka prantsuse uurimisretk, mida juhtis Marc-Joseph Marion du Fresne, randus aastal 1772 Blackmani lahes.

Kapten James Cook randus Adventure'i lahes aastal 1777, temaga koos oli pardal ka noor William Bligh. Bligh pöördus tagasi aastal 1788, ja siis uuesti 1792, temaga oli kaasas noor Matthew Flinders.

Esimesed sisseseadjad olid peamiselt vangid ja nende valvurid, nende ülesandeks oli arendada põllumajandust ja teisi tööstusharusid.

Tasmaania kolooniaRedigeeri

Tasmaania koloonia oli Briti impeeriumi all, kes eksisteerisid seal aastatel 1856–1901. Nad liitusid teiste viie Austraalia kolooniaga, et moodustada Austraalia Ühendus. Koloonia loomine kinnitati Austraalia Kolooniate Valitsuse Akti üleandmisega, aastal 1850, mis andis kõigile kuuele Austraalia kolooniale seadusandliku võimu.

Van Diemeni maa seadusandlik nõukogu koostas uue konstitutsiooni, mis hakkas kehtima aastal 1854, ning 1855. aastal andis kuninganna Victoria I sellele kuningliku nõusoleku. Hiljem, samal aastal, andis salanõukogu nõusoleku muuta koloonia nimi Van Diemeni maa asemel Tasmaaniaks. 1856. aastal tuli esimest korda kokku äsjavalitud kahekojaline parlament, millega sai Tasmaaniast omavalitsuslik Briti impeeriumi koloonia.

Koloonia elas läbi majanduslikke kõikumisi, kuid enamasti oli jõukas ja pidevas kasvus. Tänu vähesele välisele ohule ning tugevatele kaubanduslikele sidemetele oli Tasmaania koloonial 19. sajandil palju viljakaid perioode, tänu millele saadi maailma laevaehituse keskpunktiks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. https://www.abs.gov.au/statistics/people/population/national-state-and-territory-population/mar-2020, vaadatud 30.09.2020.
  2. "Our Islands". www.discovertasmania.com.
  3. Area of Australia – States and Territories. ga.gov.au
  4. Complete National Parks and Reserves Listings. Parks and Wildlife Service. 28 jaanuar 2013.
  5. Howes, Michael. "United Tasmania Group (UTG)". britannica.com. Encyclopedia Britannica.
  6. Newman, Terry (2005). "Appendix 2: Select chronology of renaming". Becoming Tasmania – Companion Web Site. Parliament of Tasmania.
  7. "Breathing new life into Indigenous language". Australian Broadcasting Corporation. 15 June 2012
  8. Tasmanian Aboriginal People and History
  9. "Tasmania embroiled in dispute over white tribe of Aborigines"
  10. Australian Dictionary of Biography Online (vaadatud 25.08.2018)

VälislingidRedigeeri