Euroopa Liidu tulevane laienemine

██ Euroopa Liit
██ Euroopa Liidu kandidaatriigid
██ Euroopa Liiduga ühinemist taotlev riik
██ Euroopa Liiduga ühinemist potentsiaalselt taotlev riik
██ Euroopa Liiduga ühinemisest loobunud riigid
██ Euroopa Liidust lahkunud riik
██ Euroopa Liiduga ühinemise püüdlusi tunnustanud riigid

Euroopa Liidu tulevane laienemine hõlmab järgmistel aastakümnetel eeskätt Kagu-Euroopa riike, mis ei ole Euroopa Liidu (EL) 27 liikmesriigiga veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustatult integreerunud.

Lääne-Balkani riikide liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning 1990. aastatel toimunud Jugoslaavia sõdade tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse alates 2027. aastast.[1]

Türgi Vabariigi liitumise võimalikkus on siiski seatud suure kahtluse alla.[2] Arvestades, et riik asub koos Ida-Traakia piirkonnaga ja suurima linna İstanbuliga (tegu on bikontinentaalse linnaga) küllaltki väheldaselt Euroopas. Samuti on takistavateks asjaoludeks president Recep Tayyip Erdoğani tagurlik administratsioon ning Süüria kodusõda koos rändekriisiga.[3]

ÜhinemineRedigeeri

EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui Kopenhaageni kriteeriume.

EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse Euroopa Liidu Nõukogule, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised.

PõhikriteeriumidRedigeeri

LäbirääkimisedRedigeeri

Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul.

AgendaRedigeeri

 
Euroopa Liiduga ühinemata riigid Lääne-Balkanil (sealhulgas Türgi)

Liikmesust ootavad Türgi ning Põhja-Makedoonia, Montenegro, Albaania ja Serbia. Lisaks on potentsiaalsed kandidaatriigid Bosnia ja Hertsegoviina kui ka Kosovo.[4]

TürgiRedigeeri

Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist (Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise järel) teatas Euroopa Ülemkogu, et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult 3. oktoobril 2005.

Lääne-BalkanRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lääne-Balkan

Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik Lääne-Balkani riigid (väljaarvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega Kosovo), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud.

Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii antiikkreeka, antiikrooma, bütsantsi, veneetsia kui ka osmanite kultuur ning õigeusu, katoliku ja islami usundid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval neid välispoliitiliselt Venemaa Föderatsioon, püüdes tagada eelkõige Belgradi kui endise Jugoslaavia pealinna huve.

Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana kasutusele euro.

KokkuvõteRedigeeri

Riik Olek Liikmesriigiks astumise avaldus Kandidaatriigi staatus Läbirääkimiste algus Sõelumise lõpp Täidetud valdkondi Vastuolud
  Albaania läbirääkiv kandidaatriik 2009

(28. aprill)

2014 2020[5] laiaulatuslik korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, politiseeritud kohtusüsteem
  Bosnia ja Hertsegoviina taotlejariik 2016

(15. veebruar)

põhiseadus vajab märkimisväärselt parandusi, riigi tulevik suuremaid kokkuleppeid
  Kosovo potentsiaalne taotlejariik riik toimib jätkuvalt EL-i abimissiooni najal, õigusriigi küsimus, tõsised poliitika- ja korruptsiooniprobleemid, riigi staatus on endiselt vaieldav
  Montenegro läbirääkiv kandidaatriik 2008

(15. detsember)

2010 2012 2013 3/32 33st finants- ja eelarvesätete vastavusse viimine acquis'iga on alles algusjärgus
  Põhja-Makedoonia läbirääkiv kandidaatriik 2004

(22. märts)

2005 2020[6] vaidlused Bulgaariaga, mure demokraatia ja õigusriigi pärast
  Serbia läbirääkiv kandidaatriik 2009

(22. detsember)

2012 2014 2015 2/17 34st väike edasiminek võtluses korruptsiooniga, jätkuvad vaidlused Kosovo tunnustamise nimel
  Türgi läbirääkiv kandidaatriik 1987

(14. aprill)

1999 2005 2006 1/16 33st vaidlused Küprosega, inimõiguste rikkumised, riigi poliitika võib rikkuda Kopenhaageni kriteeriumeid, liidu läbirääkimised Türgiga on külmutatud

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Euroopa Liidu laienemine

Euroopa Nõukogu on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse Euroopas.

Balkanimaadest on seni liitunud Sloveenia (Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega), Bulgaaria ja Rumeenia (Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega) ning Horvaatia (Euroopa Liidu 2013. aasta laienemisega).

Peatatud taotlusega riigidRedigeeri

Šveits, Norra ja Island on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on peatatud.

IdapartnerlusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Idapartnerlus

Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida Armeeniat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Moldovat, Ukrainat ja Valgevenet. Nendest on Euroopa Liidu laienemist tunnustanud:

MoldovaRedigeeri

Moldova, mille riigikeel on rumeenia keel, ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on siiski takistavateks asjaoludeks Transnistria ja Gagauusia küsimused, sõltudes suuresti Venemaa gaasist.[7]

UkrainaRedigeeri

Ukrainal puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. Viimaste uuringute järgi kiidaks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68.1% ukraina rahvastikust.[8]

Takistavateks asjaoludeks on Krimmi okupeerimine Venemaa poolt ja sõda Donbassis.

GruusiaRedigeeri

Gruusial puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Gruusia president Mihheil Saakašvili soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa Föderatsiooni mõjusfäärist.

Takistavateks asjaoludeks on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeerimine Venemaa poolt.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri