Euroala laienemine
Euroala laienemine on pidev protsess Euroopa Liidus (EL). Kõik liikmesriigid, välja arvatud Taani, on kohustatud kasutusele võtma Euro oma ainsa valuutana. Selleks peab riik vastama teatud kriteeriumidele, mille hulka kuulub Stabiilsuse ja kasvu pakt.
Liikmesriigid
muuda2023. aastal on euroalas 20 ELi liikmesriiki, millest esimesed 11 (Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal ja Hispaania) võtsid euro kasutusele 1. jaanuaril 1999, kui see oli ainult elektrooniline. Kreeka liitus 1. jaanuaril 2001, aasta enne seda, kui füüsilised euromündid ja rahatähed hakkasid asendama euroala vanu rahvusvaluutasid. Seejärel liitusid nimetatud aasta 1. jaanuaril euroalaga ka järgmised 8 riiki: Sloveenia (2007), Küpros (2008), Malta (2008), Slovakkia (2009), Eesti (2011), Läti (2014), Leedu (2015) ja Horvaatia (2023).[1]
Tulevik
muudaLaienemise päevakorras on kuus ülejäänud riiki: Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi.
Bulgaaria sai 10. juulil 2020 koos Horvaatiaga Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM II liikmeks, kuid 1. jaanuaril 2023 eurole üleminek koos Horvaatiaga ei õnnestunud, kuna 2022. aasta Euroopa keskpanga raporti tõttu ületas Bulgaarias tarbijahindade harmoneeritud indeksi (HICP) inflatsioon lubatud 4.9% piirmäära - 5.9%.[2] Euro kasutuselevõtt oli plaanitud 1. jaanuariks 2024, kuid 17. veebruaril 2023 teatas Bulgaaria rahandusminister Rositsa Velkova, et sisekriisi tõttu lükkub Bulgaaria liitumine aasta võrra edasi, plaanitud uueks kuupäevaks plaaniti 1. jaanuar 2025.[3]
26. juunil 2024 avaldatud Euroopa Keskpanga raporti kohaselt oli Bulgaaria HICP inflatsioon 5.1% üle 3.3% piirmäära, mistõttu Bulgaaria 2025. aastal euroalaga ei liitu.[4][5] Inflatsioonitaseme paranemise korral võib Bulgaaria paluda uut raportit, et euro kasutusele võtta nii ruttu kui võimalik.
Märtsis 2023 teatas Rumeenia rahandusminister Adrian Câciu, et Rumeenia plaanib ERM II-ga liituda 2026. aastal ja euro kasutusele võtta 2029. aastal.[6]
Ungaris ja Tšehhis ei ole kindlat plaani euro kasutuselevõtuks.
Poola endine peaminister Jarosław Kaczyński teatas, et Poola kavatseb liituda euroga, kuid mitte enne, kui Poola SKP ühe elaniku kohta on 85% Saksamaa omast.[7][8]
Rootsi lükkas eurole ülemineku tagasi 2003. aasta referendumil.
Viited
muuda- ↑ "Horvaatia võttis kasutusele euro". ERR. 1. jaanuar 2023.
- ↑ "Convergence Report June 2022" (PDF). Euroopa Keskpank. 1. juuni 2022.
- ↑ "Bulgaria gives up its goal to join eurozone in 2024". www.euractiv.com (Briti inglise). 17. veebruar 2023. Vaadatud 4. juunil 2023.
- ↑ "Convergence Report - June 2024" (PDF). Euroopa Keskpank. 26. juuni 2024. Vaadatud 30. juunil 2024.
- ↑ "EKP aruanne edusammude kohta euro kasutuselevõtul". Euroopa Keskpank. 26. juuni 2024.
- ↑ "Romania wants to push euro adoption by 2026". www.euractiv.com (Briti inglise). 20. märts 2023. Vaadatud 4. juunil 2023.
- ↑ "Poland's Kaczynski says 'no' to the euro as part of election campaign". Reuters (inglise). 13. aprill 2019. Vaadatud 4. juunil 2023.
- ↑ "Czy Polska zdecyduje się kiedyś na europejską walutę". www.polityka.pl (poola). 15. august 2017. Vaadatud 4. juunil 2023.