Vikipeedia

Haapsalu kuursaal

hoone Haapsalus

Haapsalu kuursaal on historitsistlikus stiilis puitehitis, mis asub Haapsalu rannas aadressil Promenaadi tänav 1. See on ainuke algupärasel kujul säilinud kuursaal Eestis.[1]

Haapsalu kuursaal
Üldandmed
Asukoht Eesti, Haapsalu
Stiil historitsism
Renoveeritud 2010
Aadress Promenaadi 1
Omanik Haapsalu linn
Koordinaadid 58° 57′ 1,5″ N, 23° 32′ 15,2″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer
Kaart

Kuursaali projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. Algselt oli kuursaal kavandatud väiksemaks, kuid ehitustööde käigus otsustati lisada hoonet ümbritsev galerii. Eri allikate kohaselt valmis hoone lõplikult kas 1898. või 1905. aastal.

Tänapäeval kasutatakse hoonet suverestoranina ning kuursaal on avatud vaid suviti.

1998. aastal tunnistati kuursaal kultuurimälestiseks.[2]

Ajalugu muuda

19. sajand muuda

19. sajandil kuurordi- ja suvituslinnaks kujunenud Haapsalu külastas teiste hulgas ka Peterburi kõrgkiht ja tsaari perekond. 1831. aastal hakati rajama poolekilomeetrist promenaadi ning selle juurde ehitati mitu paviljoni. 1897. aastal tellis Haapsalu Aianduse Selts Eestimaa kubermangu arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferilt promenaadi äärde ehitatava kuursaali.[3]

Kuursaali roheline põhihoone rajati pooleldi promenaadi kaldarinnatisele, mis oli ehitatud peaaegu vertikaalse palkseinana, ja pooleldi merre. Maja vundament kindlustati tugevate veetõusude vastu. Ristkülikukujulist hoonet ümbritses toona lahtine mere poolt klaasitud veranda. Hoone põhimahu moodustas kahekorruseline viilkatusega saal. Veranda kaldkatus ehitati balustraadile toetuvatele sammastele. Hoonet dekoreeris vene puitstiilile omane saelõiketehnika. Sellega olid kaetud nii viilud kui ka akende ehisraamistused ja vintskapid. Sissepääsude kohal asetsevad katuseviilud olid ehitud pitsornamendi ja akroteeridega.[4][5]

Haapsalu kuursaal oli Eesti uusajal üks viimastest, mis ehitati. Teised Eestis asuvad kuursaalid rajati 1880. aastatel: Bellevue Kadriorus (1881), kuursaal Narva-Jõesuus (1881–1882), Kuressaares (1889), Pärnus (1890).[3]

20. sajand muuda

1929. aasta sügistormi järel said nii kuursaal kui promenaad tõsisemalt kahjustada, mistõttu võeti ette suurem remonditöö 1930. aasta kevadel. Kui varem koosnes kaldarinnatis peamiselt puidust, siis nüüd ehitati see ümber raudkividest koosnevaks kaldakindlustiseks. Sama töö käigus lisati promenaadi kaunistavad skulptuurid, millest tuntumad “Merilõvi” ja “Jääkaru” püstitas Roman Haavamäe Tagalahte. Neid oli näha ka kuursaali verandalt. Kuursaali hoone värviti remonditööde käigus rohelisest beežiks. 1932. aastal lisas Haavamäe mõlemale poole kuursaali dolomiidist trepid ja trepipiirded.[5][6][7]

20. sajandi teisel poolel kuursaali kasutus vähenes: seda kasutati peamiselt laona ja paaril viimasel aastal enne kinnipanekut ka kinona. Hoone suleti 1970. aastatel.[5] 1995. aastal alustati restaureerimistöid, mille eestvedaja oli tollane Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja mida rahastas nii Eesti valitsus kui ka Haapsalu linn. Objekt valmis 1997. aastal ning järgmise aasta märtsis tunnistati hoone kultuurimälestiseks.[5][2] Kuursaali rentnikuks sai aktsiaselts Laine, hiljem kultuurikorraldaja Sirje Ginter.[8]

21. sajand muuda

2007. aastal võttis kuursaali juhtimise üle Haapsalu Kutsehariduskeskus ning kaks aastat hiljem Haapsalu Müüriääre kohvikupidajad Rein ja Marget Vatku.[9][10] Kuursaal vajas põhjalikumat remonti 2010. aasta talvel. Põrand oli nõtkuv ja normtasemest madalamaks langenud ning põranda kandetalad olid kahjustunud. Põranda all leidunud vettinud ehitusjäätmed aitasid kaasa hallituse levimisele ning saali põranda puitkonstruktsiooni alumised kihid olid osaliselt varisenud. Remondi käigus vahetati välja kahjustada saanud toed ja seeni täis pinnas ning võimaldati põrandaaluse ruumi parem õhuvahetus. Remont valmis 2010. aasta suvel.[5] Kuursaali rentnikuks sai 2014. aastal Hella Hundi omanik Marek Reinaas.[8]

Alates 2021. aastast asub Haapsalu kuursaalis Tõnis Siiguri restoraniketi suverestoran. Igal suvel toimub restoranis kultuuriüritusi, kus esinevad erinevad muusikud. Hoone on avatud ainult suveperioodil.[11][12]

Tänapäevaks on taastatud ka Roman Haavamäe skulptuur “Jääkaru”, mis asub Tagalahes ja mida on võimalik näha kuursaali galerii akendest.[6]

Arhitektuur muuda

 
Kuursaali sissepääsu kolmnurkfrontooni puitpits

Haapsalu kuursaal on historitsistlik puitmaja, mis on ehitatud nn Šveitsi stiilis. Põhiplaanilt on kuursaal ristkülikukujuline ning hoone ümber paikneb osaliselt kinniehitatud galerii. Peamise osa hoonest moodustab läbi kahe korruse ulatuv viilkatusega saal. Kuna kuursaal kavandati algselt väiksemana ning hoonet ümbritsev galerii lisati juurde alles ehitustööde käigus, siis hoone keskmisel osal ja galeriil on erinevad vundamendid. Hoonest kahele poole jäävad dolomiidist trepid ning piirded. Viiluväljasid, vintskappe ja sissepääsude kolmnurkfrontoone dekoreerib historitsistlikus saelõiketehnikas puitornament, mis loodi vanade fotode ning esialgse projekti põhjal.[3]

Haapsalu kuursaal sai Tõnis Siiguri juhtimisel uue Prantsuse mõjutustega sisekujunduse. Sisustusteenust osutas Eesti firma Occo. Restoranis on Pariisi brasserie stiilile omane ajalooline sisearhitektuur ning kaasaegne sisustus. [13]

Pildigalerii muuda

  •  
    Haapsalu kuursaal mere poolt vaadatuna
  • Haapsalu promenaad ja kuursaal õhust
  •  
    Haapsalu kuursaal promenaadilt vaadatuna
  •  
    Haapsalu kuursaal suveõhtul
  •  
    Haapsalu kuursaal detsembris
  •  
    Haapsalu kuursaali interjöör 2014. aastal
  •  
    Haapsalu kuursaali lava 2014. aastal

Viited muuda

  1. ↑ Hallas-Murula, Karin (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Lk 83. ISBN 978-9985-3-2642-8.
  2. ↑ 2,0 2,1 Kultuurimälestiseks tunnistamine Riigi Teataja, vastu võetud 30.03.1998 (nr 7)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti Arhitektuur. 2, Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Tallinn: Valgus. 1996. Lk 9, 15, 61. ISBN 5440013989.
  4. ↑ Künnapu (26. november 1984). "ENSV Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon. Arhitektuurimälestise Pass" (PDF). Vaadatud 19. veebruar 2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Muinsuskaitseraamat. Tallinn: Muinsuskaitseamet. 2011. Lk 59–60. ISBN 22280766. {{raamatuviide}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: pikkust (juhend)
  6. ↑ 6,0 6,1 Paulus, Karin (2013). Jalutaja Teejuht. Haapsalu. Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 48–49. ISBN 9789949939053.
  7. ↑ Läänlane (19. veebruar 2020). "FOTOGALERII: Haapsalu promenaadi kahest suurest remondist möödub 10 ja 90 aastat". Läänlane.ee. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
  8. ↑ 8,0 8,1 "Hell Hunt hakkab Haapsalu kuursaali pidama". Tarbija. 28. november 2014. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
  9. ↑ Lauri, Urmas (16. oktoober 2014). "Vatkud kolivad pagaritöökoja Haapsalu peatänavale". Lääne Elu. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
  10. ↑ "Haapsalu kuursaali majandab kutsehariduskeskus". Ärileht. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
  11. ↑ "Haapsalu Kuursaali suverestoran | Puhka Eestis, Lääne maakond". Puhkaeestis.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2023. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
  12. ↑ Reiljan, Elen Freivald, Kaire (24. august 2021). "Kuursaali hakkab pidama Tõnis Siiguri restoranikett". Lääne Elu. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
  13. ↑ "Haapsalu Kuursaal". OCCO. Vaadatud 19. veebruaril 2023.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Haapsalu_kuursaal&oldid=6591638"