Ava peamenüü

Narva-Jõesuu kuursaal on 1912. aastal valminud juugendstiilis hoone Narva-Jõesuu linnas. Kuursaal on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.

Esimene kuursaal rajati Narva-Jõesuule 1882. aastal, kuid see hävis 1910 tulekahjus. Uue hoone projekt telliti kuulsalt poola arhitektilt Marian Lalewiczilt ning maja valmis kiirelt aastatel 19111912.

Kuursaali peeti maailmasõdadevahelise Narva-Jõesuu silmapaistvaimaks hooneks. Kultuurimälestiste registris on maja kirjeldatud nii: "Kahekorruseline suur krohvitud kivihoone, plekist viilkatusega. Ehitist kavandades on arhitekt lähtunud enim 18. sajandi arhitektuuri vormikõnest: kõikide fassaadide sümmeetria, mansardkatused, kaar- ja ovaalakende ning klaasuste eelistamine jm. Peafassaad oli kujundatud laia voluutfrontooniga, mida kroonib barokse kiivriga torn. Algselt on fassaadidel kasutatud elegantset nn. Louis XVI stiilis kipsdekoori."[1]

Suur osa hoonest õhiti 1944. aastal, säilinud tiivas tehti 1950. aastatel olulisi ümberehitusi. 1990. aastate alguses hoone põles ja on sellest ajast olnud kasutuskõlbmatu.

2005. aastal omandas kuursaali Silmet Grupi tollaste omanikega seotud ettevõte Navesco, mis tasus hoone eest 2 miljonit Eesti krooni ning lubas selle restaureerida, taastades kuursaali sõjaeelse funktsiooni hotelli ja restoranina.[2] Kuigi uus omanik viis läbi esmased ehitustööd hoone konserveerimiseks, jäid restaureerimisplaanid soiku ja hoone olukord halvenes, mistõttu ähvardati omanikku 2011. aastal ka trahvida.[3] Taastamine on takerdunud mitmetesse juriidilistesse vaidlustesse, muuhulgas ka omaniku ja linnavalitsuse vaidlusesse selle üle, kes peaks tasuma kuursaali taastamise detailplaneeringu koostamise kulud.[4]

ViitedRedigeeri

  1. Narva-Jõesuu kuursaal Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 06.08.2013)
  2. Tokareva, Irina. Uus omanik restaureerib Narva-Jõesuu kuursaali Põhjarannik, 28.06.2005.
  3. Narva-Jõesuu kuursaali omanikku ähvardab sunniraha Postimees, 28.11.2011.
  4. Smirnov, Ilja. Narva-Jõesuu ei anna suvepealinna mõõtu välja Põhjarannik, 25.07.2012.

VälislingidRedigeeri