Enn Uibo
Enn Uibo (kuni 1938 Ervin Uibo, ka Uibu; 12. oktoober (vkj)/25. oktoober 1912 Vana-Kariste vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 31. august 1965 Dubravlag, Mordva ANSV) oli eesti luuletaja.
Ta õppis Maru algkoolis, Halliste kihelkonnakoolis ja Abja Kultuurtehnika Ühisgümnaasiumis. Töötas 1933. aastani Tallinnas ajakirjanikuna, lõpetas 1935. aastal Tallinnas raamatupidamiskursused ja töötas 1941. aastani Tallinnas raamatupidajana, peamiselt Põllutööministeeriumis ja metsatööstuse peavalitsuses. Ta osales taarausuliste ühingus Hiis ja Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna (ÜENÜTO) kirjandussektsioonis.
Suvel 1941 oli ta metsavend, sügisest 1941 töötas ta Omakaitse Peavalitsuse raamatukogus, sügisest 1943 Omakaitse ülema kolonel Arnold Sinka käsundusametnikuna. Kevadel 1944 arreteeriti ta Gestapo poolt rahvusliku meelsuse tõttu ja mõisteti surma, kuid ta vabastati peagi.
Pärast nurjunud katset põgeneda septembris Rootsi, arreteeris Nõukogude sõjaväeluure ta 20. novembril 1944 ja Leningradi sõjatribunal mõistis ta aastal 1945 surma, hiljem asendati otsus 15-aastase vabadusekaotusega, mille ta veetis Krasnojarski krais Norillagis. Ta vabanes laagrist aastal 1954 ja 20. aprillil 1956 asumiselt Norilskist. 1957. aasta algusest oli ta remondi- ja lauatööline Viljandi limonaadivabrikus.
Uuesti arreteeriti ta 23. aprillil 1957 rahvuslike ja Nõukogude-vastaste luuletuste pärast, mõisteti kümneks aastaks sunnitööle Mordva ANSV-sse. Ta suri Dubravlagi poliitvangide laagris, maeti nimetusse hauda Sosnovka kalmistul; talle on kenotaaf (mälestuskivi) Metsakalmistul.
Looming
muudaArtikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Kirjandus
muuda- Eerik Teder. "Uibo, Enn". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 624–625
- Eerik Teder. "Uibo, Enn". // Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. Tallinn 2000. Lk 624–625
- Jaan Isotamm. "Enn Uibo sajand". Sirp, 26. oktoober 2012