Ava peamenüü

Enn Uibo (enne eestistamist Ervin Uibu; 12. oktoober/25. oktoober 1912 Vana-Kariste vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa31. august 1965 Dubravlag, Mordva ANSV) oli eesti luuletaja.

Ta õppis Maru algkoolis, Halliste kihelkonnakoolis ja Abja kultuurtehnika gümnaasiumis. Töötas aastani 1933 Tallinnas ajakirjanikuna, lõpetas aastal 1935 Tallinnas raamatupidamiskursused ja töötas aastani 1941 Tallinnas raamatupidajana, peamiselt Põllutööministeeriumis ja metsatööstuse peavalitsuses. Ta osales aktiivselt taarausuliste ühingus "Hiis" ja Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna (ÜENÜTO) kirjandussektsioonis.

Suvel 1941 oli ta metsavend, sügisest 1941 töötas ta Omakaitse Peavalitsuse raamatukogus, sügisest 1943 Omakaitse ülema kolonel Arnold Sinka käsundusametnikuna. Kevadel 1944 arreteeriti ta Gestapo poolt rahvusliku meelsuse tõttu ja mõisteti surma, kuid ta vabastati peagi.

Pärast nurjunud katset põgeneda septembris Rootsi, arreteeris Nõukogude sõjaväeluure ta 20. novembril 1944 ja Leningradi sõjatribunal mõistis ta aastal 1945 surma, hiljem asendati otsus 15-aastase vabadusekaotusega, mille ta veetis Krasnojarski krais Norillagis. Ta vabanes laagrist aastal 1954 ja 20. aprillil 1956 asumiselt Norilskist. 1957. aasta algusest oli ta remondi- ja lauatööline Viljandi limonaadivabrikus.

Uuesti arreteeriti ta 23. aprillil 1957 rahvuslike ja nõukogudevastaste luuletuste pärast, mõisteti kümneks aastaks sunnitööle Mordva ANSV-sse. Ta suri Dubravlag-i poliitvangide laagris, maeti nimetusse hauda Sosnovka kalmistul; talle on kenotaaf (mälestuskivi) Metsakalmistul.

LoomingRedigeeri

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri