Ellips
See artikkel räägib matemaatika mõistest; lausekujundi kohta vaata artiklit Ellips (lausekujund). |
Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Ellips on ovaalide hulka kuuluv kinnine kõverjoon. See on üks koonuselõikeid.
Ellipsi võrrand ristkoordinaadistikus on
- .
Ellipsi mõiste ja sõna ἔλλειψις (élleipsis 'puudujääk') võttis kasutusele Apollonios Pergest. Nimetus on seotud ekstsentrilisusega .[1]
Looduses esinevad ellipsid häiritusteta Kepleri orbiitidena (ümber Päikese tiirlevate planeetide orbiitidena. Ka aksonomeetrias läheb ellipseid sageli tarvis, sest ringjoon kujutub paralleelprojektsiooni korral üldjuhul ellipsiks.
Definitsioonid ja mõisted
muudaEllipsit saab defineerida mitut moodi. Peale definitsiooni punktide kauguse kaudu saab ellipsit defineerida ka ringjoone aksonomeetrilise kujutisena või lõikejoonena vastava kaldega tasandi ning kaksikkoonuse vahel.
Ellips kui punktihulk
muudaEllipsi saab defineerida tasandi kõikide niisuguste punktide hulgana, mille kauguste summa kahest etteantud punktist ja võrdub etteantud konstandiga. Punkte ja nimetatakse fookusteks.
See konstant peab olema suurem kui .
Kui fookused langevad kokku, siis on ringjoon. See juhtum jäetakse sageli vaikimisi välja, sest enamik ütlusi ellipsite kohta on ringjoone juhtumil triviaalsed.
Haripunktid ja teljed
muudaMõlemat fookust läbivat telge nimetatakse peateljeks ning keskpunkt jagab selle kaheks pikemaks poolteljeks ja . Punkte und nimetatakse peaharipunktideks. Kummagi pikema pooltelje pikkust tähistatakse :
Analoogselt räägitakse kõrvalharipunktidest ja ning kõrvalteljest, mis koosneb lühematest pooltelgedest ja . Lühemate pooltelgede pikkust tähistatakse :
Pea- ja kõrvaltelg on omavahel risti ja lõikuvad punktis .
Spetsiaalsed kaugused
muudaDefinitioonivõrrandist koos sümmeetriakaalutlustega tuleneb, et kõrvalharipunktide ja kaugus fookustest ja võrdub suurusega definitsioonist:
Sümmeetriakaalutluste tõttu kehtib
See tähendab, et punktihulga saab esitada konkreetsel kujul:
- .
Fookust läbiva ja peateljega risti oleva kõõlu poolpikkust nimetatakse ellipsi poolparameetriks, mõnikord ka lihtsalt parameetriks p:
Ellipsi ekstsentrilisus
muuda- Pikemalt artiklis Ekstsentrilisus
Ellipsi kuju saab kirjeldada arvuga, mida nimetatakse ekstsentrilisuseks. See näitab ellipsi fookuste vahelist suhtelist kaugust. See on ühest väiksem mittenegatiivne arv, mida tähistatakse tavaliselt tähega .
Ellipsil, mille pikema pooltelje pikkus on ja lühema pooltelje pikkus on , on ekstsentrilisus
- .
Fookuste kaugust keskpunktist nimetatakse lineaarseks ekstsentrilisuseks ja tähistatakse . Lineaarse ekstsentrilisuse saab Pythagorase teoreemi järgi arvutada täisnurksest kolmnurgast :
Dimensioonita suurus ekstsentrilisus
- .
Sellest järeldub:
- ;
- .
Kui , siis ja ellips on ringjoon.
Kui , siis ja ellipsit nimetatakse võrdkülgseks ellipsiks ehk ilusaima kujuga ellipsiks.
Kui on palju suurem kui , siis on ligi 1 ning ellips on seega lähedane paraboolile.
Ellips kui koonuselõige
muudaEllipsit võib vaadelda tasandi lõikena koonusega (koonuselõige), kusjuures lõikenurk tasandi ja koonuse telje vahel peab olema suurem kui pool kaksikkoonuse avanurgast.
Defineerivat omadust ("summa kaugustest kahe fikseeritud punktini...") saab Dandelini kerade abiga tõestada.
Ka silindri lõikamisel tasandiga tekib ellips, kui lõige pole silindri teljega risti ja lõige ei läbi silindri tasapinnalisi osi (silindri põhjasid).
Peaasend ja analüütiline definitsioon
muudaEllips, mille keskpunkt on koordinaatide alguspunkt ja mille peatelg langeb kokku x-teljega, nimetatakse ellipsit 1. peaasendis. Niisuguse ellipsi punktide koordinaatide kohta kehtib võrrand
- .
Ellips kui ühikringjoone afiinne kujutis
muudaTeine ellipsi definitsioon kasutab afiinset kujutust. Ellipsit defineeritakse ühikringjoone afiinse kujutusena.[2] Afiinsel kujutusel reaaltasandil on kuju , kus on regulaarne maatriks (determinant ei ole 0) ja suvaline vektor. Kui on maatriksi veeruvektorid, siis kujutatakse ühikringjoon ellipsile. . on keskpunkt ja on ellipsi kaks konjugeeritud diameetrit. ei asetse üldjuhul omavahel risti. See tähendab, ja ei ole üldjuhul ellipsi haripunktid. See ellipsi definitsioon annab suvalise ellipsi lihtsa parameetrilise esituse.
Et haripunktis on puutuja vastava diameetriga risti ja puutuja suund ellipsi punktis on , saadakse haripunkti parameeter võrrandist
ja seega võrrandist .
(Kasutati valemeid .)
Kui , siis ja parameetriline esitus on juba haripunktikujul.
Ellipsi neli haripunkti on
Ellipsi parameetrilise esituse haripunktikuju on
Näited:
- annab ellipsi tavalise parameetrilise esituse võrrandiga .
Erijuhud
muudaKoonuselõigete kontekstis nimetatakse koonuse keskteljega risti oleva tasandi lõiget, ringjoont, ellipsi erijuhtumiks: kattuvate fookustega ellipsiks. Sellise ellipsi ekstsentrilisus on 0 ja fookuse mõiste kattub ringjoone keskpunkti mõistega.
Kui ellipsi ekstsentrilisus läheneb ühele, venib ellips aina pikemaks, säilitades siiski kinnise lapiku joone kuju. Kui koonust lõikava tasapinna nurk saab paralleelseks koonuse moodustajaga, saab kõverjoone ekstsentrilisus väärtuseks 1 ja lapik kinnine joon katkeb, muutudes u-tähe kujuliseks parabooliks, mille haarad kokku ei puutu.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ I. N. Bronstein, K. A. Semendjajew (asutaja), Günter Grosche (ümbertöötaja), Eberhard Zeidler (toim). Taschenbuch der Mathematik, Teubner, Stuttgart 1996, ISBN 3-8154-2001-6, lk 24.
- ↑ Vaata: C. Leopold, lk 55.