Eesti Ajutise Valitsuse komissar
Eesti Ajutise Valitsuse komissar oli 1919. aastal Eesti Ajutise Valitsuse poolt Eesti linnades ja maakondades määratud ametnik, kelle ülesandeks oli selle järele valvata, et vabariigis maksvad seadused ja valitsuse määrused ning korraldused kõigi ametiasutuste ja vabariigi valitsuse ja kohalike omavalitsuste asutuses linnade, maakondade ja valdade ametnikkude poolt täpipealset rutulist täitmist leiaksid ning et ametiasutuste ja ametnikkude tegevus kindlates seaduslikkuse piirides avalduks[1].
Ajutise Valitsuse komissar kuulus Siseministeeriumi ametkonda, komissaride kulud kaeti riigikassa arvel Siseministeriumi kaudu.
Omavalitsuste üle järelevalvet teostanud komissaride tegevus[2] lõpetati 1919. aasta augustis. Maakonna komissaride asjaajamine anti üle: maakonna omavalitsuse järelvalwesse puutuv siseministrile, valdade omavalitsustesse puutuv vastavale maakonnavalitsusele[3].
Eesti Ajutise Valitsuse komissarid muuda
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Järvamaal Viktor Tomberg[4]
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Saaremaal Victor Neggo, alates 1. jaanuarist 1919, Woldemar Unt – august 1919;
- Eesti Ajutise Valitsuse Harju Maakonna ja Tallinna linna komissar, Peeter Reisik, alates 9. jaanuarist 1919 – august 1919;
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Tartu maakonnas ja linnas ning Viljandi maakonnas Adolf Andreson, alates 1. jaanuarist 1919
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Pärnu maakonnas ja Pärnu linnas August Jürmann, alates 1. jaanuarist 1919 – august 1919;
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Võru maakonnas ja Võru linnas Heinrich Luht
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Haapsalu maakonnas Boris Ustav, alates 30. detsember 1918[5] – 4. veebruar 1919;
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Petseri maakonnas ja linnas, Boris Ustav, alates 4. veebruarist 1919; kohustetäitja Võru mk ja linna komissar Heinrich Luht[6], alates 19. aprillist 1919
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Narva linnas Christian Kaarna, alates 12. veebruarist 1919[7]
- Eesti Ajutise Valitsuse komissari (kohuste täitja) Viru maakonnas ja Rakvere linnas Christian Kaarna, alates 21. märtsist 1919[8]
Vaata ka muuda
- Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poska ja kubermangukomissarile allunud maakonnakomissarid
Viited muuda
- ↑ Nr. 26. Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäewa) poolt 6. weebr. 1919. a. wastuwõetud Seadus Ajutise Walitsuse komissaride kohta., Riigi Teataja, nr. 10, 19 veebruar 1919
- ↑ Saaga » Riigiasutused » Eesti Ajutise Valitsuse Peavolinikud, maakondade ...; ERA.2; 1918-1919, Saaga.ee
- ↑ Seadusandliku delegatsiooni poolt 11. okt. 1919. a. wastuwõetud omawalitsuse ajutine järelwalwe seadus., Riigi Teataja, nr. 78, 22 oktoober 1919
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.8:168 Ajutise Valitsuse otsus 24. detsembrist 1918 nr. IV.
- ↑ III. Siseministerium teatab, Riigi Teataja, nr. 2, 13 jaanuar 1919
- ↑ III. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 30-31, 21 mai 1919
- ↑ III. Siseministerium teatab, Riigi Teataja, nr. 11, 22 veebruar 1919
- ↑ III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 19, 29 märts 1919