Crater Lake

järv Ameerika Ühendriikides

Crater Lake (inglise keeles 'kraatrijärv') on järv Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis. See on moodustunud Mazama vulkaani kaldeerasse.

Crater Lake
Crater Lake talvel
Pindala 52,9 km²
Pikkus 9,7 km
Laius 8 km
Keskmine sügavus 350 m
Suurim sügavus 594 m
Maht 19 km³
Kõrgus merepinnast 1883 m
Koordinaadid 42° 57′ N, 122° 6′ W

Crater Lake paikneb Oregoni lõunaosas Kaskaadides, kus on palju teisigi vulkaane.

Järve pindala on 52,9 km², ruumala 19 km³. Suurim sügavus on 594 m, keskmine sügavus 350 m. Tegemist on USA sügavaima järvega, maailmas on ta sügavuselt seitsmes.[1]

Järvel puudub valgla, kui mitte arvestada kaldavalglat, mille pindala on umbes 15 km². Kaldajoone pikkus on umbes 31 km.[2]

Crater Lake'i kaldad on väga järsud, ulatudes järvepinnast kuni 600 meetri kõrgusele. Ka järve põhi, mida on korduvalt batümeetriliselt uuritud, on väga liigestunud.

Aastal 1902 moodustati Crater Lake'i ümber Crater Lake'i rahvuspark, mida külastab aastas keskmiselt 456 tuhat turisti.[3]

Üks tuntumaid vaatamisväärsusi järvel on Old Man of the Lake. Tegemist on suure puuga, mis on järves vertikaalselt enam kui sada aastat (vähemalt aastast 1896) ringi hulpinud.[4][5] Tänu järve külmale veele on puu üsna hästi säilinud.

Nimest

muuda

Esimesed euroameeriklased nägid järve 1853. aastal ning rääkisid teistele, et olid leidnud kõige sinisema veega järve, mida nad kunagi on näinud. Nad nimetasid seda Deep Blue Lake ('Sügav Sinine järv'). Siiski ei äratanud see leid laiemat tähelepanu.[6][7]

Uuesti "avastati" järv 1862. aastal ning nimeks anti Lake Majesty ('Majesteetlik järv'). Laiema tuntuse sai järv 1869. aastal, kui sellest kirjutati kohalikus ajalehes, nimetades teda Crater Lake 'iks, ehkki korrektne nimi olnuks Caldera Lake ('kaldeerajärv').[6][7]

Geoloogia ja järve teke

muuda
 
Wizardi saar on šlakikoonus

Crater Lake on kraatrijärv Mazama vulkaanikoonuse kokkukukkumisel tekkinud kaldeeras. See sündmus leidis aset ligikaudu 7700 aastat tagasi ehk varases Holotseenis.[8] Kraatri kokkukukkumisele eelnes suure koguse vulkaanilise materjali õhkupaiskumine. See tühjendas magmakambri, mis seejärel sisse varises. Plahvatuse ja vulkaanikoonuse kokkukukkumisel atmosfääri paisatud materjali kogus on mõnedel andmetel kuni 70 km³.[9] Sellel oli järgneva aasta või paari jooksul kindlasti tugev mõju globaalsele kliimale. Tegemist on ilmselt kõige põhjalikumalt uuritud kaldeeraga.

Kaskaadide mäeahelikku võib pidada Vaikse Ookeani tulerõnga osaks. Mõnda Kaskaadide vulkaani, nagu näiteks Rainier ja St. Helens, peetakse aktiivseiks, sest nad tegutsesid veel ajalooliselgi ajal. Mazama vulkaan on tekkinud Juan de Fuca laama subduktsiooni tagajärjel. Vulkaan hakkas kasvama umbes 420 000 aastat tagasi.[8] Vulkaan oli ebaregulaarse kujuga ning kõrgusega 3300–3700 m üle merepinna[10] (tegemist oli Oregoni kõrgeima tipuga[11]).

 
Järvepõhja reljeef

Kui eeldada, et sademete hulk pole aja jooksul oluliselt muutunud, pidi järve moodustumiseks kuluma umbes 250 aastat.[12]

Järves asuv Wizardi saar ja veealune Merriami koonus on tekkelt kindlasti vulkaanilised vormid, mis ei saanud moodustuda kaldeera tekke käigus. Sellest võib järeldada, et vulkaan ei rahunenud kohe pärast kaldeera teket.

Pinnakattes vahelduvad jääaegse moreeni ehk liustikusette kihid vulkaanilise materjaliga. Sellest võib teha vähemalt kaks järeldust. Esiteks pidi Mazama vulkaani tipp olema kõrgemal lumepiirist, sest liustik saab moodustuda vaid lume pideva akumulatsiooni tingimustes. Teiseks pidi vulkaan vähemalt Pleistotseenis olema vägagi aktiivne.[11]

Aastail 1988 ja 1989 uuriti järve põhja väikese allveelaeva ehk batüskaafi abil ning avastati mitmeid kuumaveeallikaid, mille ümbruses elavad suured bakterite kolooniad.[13]

Ehkki Mazama on olnud mitteaktiivne vähemalt 5000 aastat, ei tähenda see seda, et tegemist oleks kindlasti kustunud vulkaaniga. 5000 aastat on poole miljoni aastase vulkaani ajalooga võrrelduna sellise järelduse tegemiseks liiga lühike ajavahemik. Seega on tõenäoline, et vulkaaniline aktiivsus tulevikus Crater Lake'i ümbruses taastub.[12]

Geograafia

muuda
 
Järvel on väga selge ja sinine vesi

Järve ümbruse reljeefist tingitult ei voola ühtegi jõge järve ega sellest välja. Järve veetase püsib stabiilsena, sest aurumine ja sademed on tasakaalus. Talviti Crater Lake tavaliselt ei jäätu. See on tingitud järve suurest mahust ja sellest tulenevalt suurest salvestatud soojusenergiahulgast. Ainsad teadaolevad järve kinnikülmumised toimusid aastal 1948 ja 1985.[14]

Talvel ja kevadel toimub vee jahtumise ja tuulte mõjul veemasside tsirkuleerimine kuni sügavuseni 200–250 m. Pinnalähedane külm vesi vajub sel perioodil ja vahetub veega, mis asub sügavamal. Kevade lõpus ja suve alguses hakkab veepinna lähedases veekihis temperatuur tõusma ning termokliin moodustub juulist kuni septembrini. Epilimnioni sügavus on 5–20 meetrit ja see on tavaliselt kõige sügavam sügisel, kuna õhk jahtub ning sügistormide tõttu seguneb vett rohkem. Suvised maksimaalsed veetemperatuurid on veepinna lähedal 14...19 °C. Metalimnion ulatub kuni 100 meetri sügavuseni, kuid enamus vee mahust on siiski hüpolimnionis. Sügavamal kui 80 meetrit ei muutu veetemperatuur aasta jooksul rohkem kui 1 °C võrra. Järve põhja lähedal on veetemperatuur ligi 3,5 °C.[14]

 
Crater Lake'i ümbruse kõrgusmudel koos vetevõrguga

Kaskaadide mäeahelikku ja eriti Crater Lake'i ala iseloomustab suur sademete hulk, eriti talvel – keskmiselt langeb talve jooksul maha 13,54 meetrit lund (registreeritud vahemik 6,17–22,33 m[15]). Veel aprilliski on neljameetrine lumekiht tavaline nähtus. Lumerohkuse põhjus on see, et Vaikselt ookeanilt pärit niiskus kondenseerub ning langeb sademetena, tõustes ülespoole mööda Kaskaadide ahelikku.

Crater Lake on tuntud väga selge ning sinaka vee poolest. Vee sügavsinine värvus on põhjustatud sellest, et vesi on puhas ning veekogu sügav. Teatavasti hajub lühemalaineline ehk sinine valgus vees rohkem, pikemalaineline ehk punane valgus aga neeldub vees paremini. Vee suure läbipaistvuse tõttu jõuab meie silma enam sinist hajunud valgust ning seetõttu paistab Crater Lake'i vesi teiste veekogude veest märksa sinisem. Vee puhtus on tingitud sellest, et järv saab oma vee peaaegu täielikult lumest, sest sissevoolu järve ei ole. Vee läbipaistvus on tavaliselt umbes 30 meetrit, kuid 25. juunil 1997 mõõdeti järve läbipaistvuseks 43,3 meetrit, mis peaks olema maailmarekord.[15]

Järve vees lahustunud soolade hulk on suhteliselt suur, nagu ka vee aluselisus ja elektrijuhtivus. Keskmine pH jääb tavaliselt 7 ja 8 vahele.[16] Vee soolsus on ligi 0,1‰ ja see suureneb sügavuse kasvades. 200 m sügavusel on soolsus veidi üle 104 mg/l ja põhja lähedal ligi 108 mg/l.[17]

Floora ja fauna

muuda
 
Järves elutsevad vikerforellid

Enne inimese sekkumist ei elanud järves ühtegi kalaliiki. 1888–1941 introdutseeriti järve mitmeid lõhelisi. Järves suutsid neist kohaneda kaks liiki – nerka (Oncorhynchus nerka) ja vikerforell (Oncorhynchus mykiss). Nerkad elutsevad pelagiaalvööndis, kuni 100 meetri sügavusel ning toituvad bentosest, vastsetest, vesikirpudest ja veepinnale sattunud putukatest. Vikerforellid elutsevad kallaste kähedal ja toituvad bentosest ning putukatest. Suuremad vikerforellid jahivad ka väiksemaid nerkasid.[18]

Järves on loendatud 157 fütoplanktoni ja 12 zooplanktoni liiki. Järve põhjas elutsevad bakterikolooniad piirkondades, kus esineb hüdrotermaalset aktiivsust.[15]

Fütoplanktoni hulgas on esindatud ränivetikad (55 liiki), koldvetikad (53), rohevetikad (21), dinoflagellaadid (12), tsüanobakterid (7), krüptofüüdid (6) ja üks eriviburvetikas.[19]

Tähtsus kohalikus usundis

muuda

Ameerika indiaanlaste hõim, klamatid, on järve ammusest ajast pühaks paigaks pidanud. On võimalik, et nad nägid pealt ka Mazama mäe kokkuvarisemist ja järve teket. Nende legendid kirjeldavad lahingut taevajumal Skelli ja allmaailma jumala Llao vahel. Mazama mägi hävis lahingu käigus ja tekkis Crater Lake. Indiaanlased käisid järve ääres nägemusi otsimas. Selle käigus tuli ronida mööda kaldeera seinu ja sooritada muid ohtlike ülesandeid. Arvati, et katsumused edukalt läbinutel on rohkem vaimset väge. Klamati hõimu jaoks on järv tänaseni pühaks paigaks jäänud.[5][20]

Lisapilte

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Facts about Crater Lake". Oregon Explorer (Inglise keeles). Oregoni Osariigi Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.02.2010. Vaadatud 31.01.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. Larson, G.L.; Collier, R.W.; Buktenica, M.W. "Long-term Limnological Research and Monitoring at Crater Lake, Oregon". Springer, 2007. ISBN 978-1-4020-5823-3.
  3. ""Crater Lake National Park"". www.gorp.com (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 12.03.2011. Vaadatud 01.03.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ""The Curious 100-Year Case of the Old Man In the Lake"". www.adventure-journal.com (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 30.10.2011. Vaadatud 28.10.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. 5,0 5,1 "Crater Lake". Sacred Destinations (Inglise keeles). 15.08.2009. Vaadatud 31.01.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. 6,0 6,1 Freeman Tilden The National Parks, Alfred A. Knopf New York 1968
  7. 7,0 7,1 Runkel, H.J., "Crater Lake Discovery Centennial," Nature Notes from Crater Lake National Park, Vol. XIX (1953).
  8. 8,0 8,1 ""Mount Mazama and Crater Lake: Growth and Destruction of a Cascade Volcano"". pubs.usgs.gov (Inglise keeles). Vaadatud 28.10.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. ""Crater Lake Area Field Trip: The Geology of Crater Lake National Park by Howell Williams"" (Inglise keeles). Crater Lake Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.01.2009. Vaadatud 8.03.2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ""Mount Mazama Volcano and Crater Lake Caldera, Oregon"". vulcan.wr.usgs.gov (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.10.2013. Vaadatud 28.10.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. 11,0 11,1 Eugene P. Kiver, David V. Harris. "Geology of U.S. Parklands". Wiley; 5 edition (June 15, 1999). ISBN 978-0471332183.
  12. 12,0 12,1 "Geologic History". Oregon Explorer (Inglise keeles). Oregoni Osariigi Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.08.2011. Vaadatud 31.01.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ""Crater Lake National Park News"" (Inglise keeles). Crater Lake Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.02.2015. Vaadatud 28.10.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. 14,0 14,1 ""Crater Lake, Physical and Chemical Data"". Crater Lake Institute (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 23.09.2015. Vaadatud 01.03.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. 15,0 15,1 15,2 "Facts and Figures about Crater Lake" (Inglise keeles). U.S. National Park Service. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.02.2010. Vaadatud 31.01.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. ""Historical Water-Quality Data and Time-Series Trends"" (Inglise keeles). Crater Lake Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2012. Vaadatud 01.03.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  17. Larson, G.L.; Collier, R.W.; Buktenica, M.W."Long-term Limnological Research and Monitoring at Crater Lake, Oregon". Springer, 2007. ISBN 978-1-4020-5823-3.
  18. ""Crater Lake, Fish Data"". Crater Lake Institute (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 23.09.2015. Vaadatud 8.03.2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  19. ""Crater Lake, Phytoplankton Data"". Crater Lake Institute (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 23.09.2015. Vaadatud 8.03.2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  20. "Park History" (Inglise keeles). Crater Lake National Park. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.03.2010. Vaadatud 31.01.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

muuda
  • Stephen L. Harris Fire Mountains of the West: The Cascade and Mono Lake Volcanoes, (Mountain Press Publishing Company, Missoula; 1988) ISBN 0-87842-220-X
  • Ann G. Harris, Esther Tuttle, Sherwood D., Tuttle Geology of National Parks: Fifth Edition, (Iowa, Kendall/Hunt Publishing; 1997) ISBN 0-7872-5353-7
  • Charles R. Bacon and Marvin A. Lanphere Eruptive history and geochronology of Mount Mazama and the Crater Lake region, Oregon, Geological Society of American Bulletin v. 118, lk 1331–1359 (2006) DOI: 10.1130/B25906.1

Välislingid

muuda