Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast[1], ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid. Nende organismide kogumit nimetatakse pelagoseks.
Pelagiaali saab liigestatuse alusel jagada kaheks ökoloogiliseks vööndiks: vertikaalseks ja horisontaalseks vööndiks.
Mere ökoloogilised vööndid
muudaMeredes eristatakse tavaliselt nelja vertikaalvööndit:
- epipelagiaal (0–200 meetrit) on eufootiline kiht, kus areneb fütoplankton
- mesopelagiaal (200–1500 m)
- batüpelagiaal (1500–3000 m)
- abüssopelagiaal (>3000 m)
Mõnikord tuuakse välja ka hadopelagiaal, mis asub sügavamal kui 6000 m.
Horisontaalvööndeid on kaks:
Järve ökoloogilised vööndid
muudaJärvede puhul räägitakse limnopelagiaalist, kus eristatakse kolme vertikaalvööndit:
- epilimnion
- metalimnion ehk termokliin
- hüpolimnion